Pärnumaal Kaisma küla lähistel Metsniku talus toodab uhiuues tootmishoones mahlu ja jäätiseid Terje Mitev, kelle tootevalikus on üle paarikümne erineva mahla ja teist sama palju käsitööjäätiseid.
Mullu sügisel parima alternatiivtalu tiitli pälvinud Mahlametsa OÜ asutaja Terje Mitev pole jäänud loorberitele puhkama. Hakkaja naine ei jäta ühtki võimalust kasutamata, et oma toodanguga tarbijale nähtav olla. Hiljuti osales ta mahlade väljapanekuga TourEestil, juba valmistub uuteks laatadeks ja müügipäevadeks.
Temperamentne perenaine oli pool maailma läbi reisinud, enne kui koos bulgaarlasest abikaasa Rumeniga rajas oma kodu Pärnumaa metsade vahele vanavanemate talukohale.
„Varem töötasin suure kruiisilaeva peal, kõik Euroopa sadamalinnad on läbi sõidetud. Talvel olime Kariibidel, vahel ka Lõuna-Ameerikas, siis Põhja-Ameerikas,“ meenutab Mitev. Kruiisilaeval töötades kohtus ta ka oma praeguse abikaasaga, nii reisitigi pikalt koos. Nüüd kasvab peres neli tütart ja pere on leidnud uue tegevusala mahlade, smuutide ning jäätiste tootmises.
Tootmine vanal talukohal
Oleme Pärnumaa metsade vahel Mahlametsa OÜ tootmishoone juures. „Asume otse Rapla–Pärnu maantee ääres ja juba eelmisel suvel oli meil tee ääres jäätisekohvik, sel suvel tahame veelgi laieneda,“ näitab perenaine laias kaares üle avara õue. Lisades, et läbi tootmisruumi akna pakutakse suvel jäätisekokteile ning smuutisid.
„Talumaja vundamendi peale tuleb teine suvine terrass, selline saab olema meie Rosenberry suvekohvik,“ kirjeldab Mitev. Nimelt tehakse siin Rosenberry kaubamärgi nime all taimseid ja kooreseid pulgajäätisi.
Terje Mitev, kes on siinkandis vanavanemate juures kõik enda lapsepõlve suved veetnud, jõudis nüüdseks oma tootmise ja pereeluga külla tagasi. Mahlatootmisega alustas ta 2016. aastal vanavanemate garaažis. Kui see väikeseks jäi, hakati otsima paremaid võimalusi. PRIA toetusega soetati uued seadmed. Siis osteti naabrimehe krunt, kuhu Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) antud laenu ja PRIA toetuse abiga kerkis 2020. aastal kaasaegne ning keskkonnasõbralik tootmishoone.
„Tootmishoone läks maksma umbes pool miljonit eurot, aga niipea, kui see valmis sai, kukkus hoone väärtus viis korda.“
„Tootmishoone läks maksma umbes pool miljonit eurot, aga niipea, kui see valmis sai, kukkus hoone väärtus viis korda – saja tuhande euro peale, sest kinnisvara hindamisel saab määravaks kaugus Tallinnast,“ tõi ta esile. „See pole õige regionaalpoliitika, kui ehitushinnad on igal pool samad, aga ääremaal kukub ehitise väärtus kokku!“
Talus on rajatud õunaaed 1,2 hektarile, istikud pandi kasvama 3–4 aastat tagasi, lisaks on renditud 10 hektarit õunaaeda Raplamaal Valtus. Sealt tuleb praegu peamine õunasaak, mis pressitakse toormahladeks. Iga sügisel korjatakse tonnide viisi õunu, kohalikust toormest pressitakse ja muudetakse segumahladeks aastas umbes 50 000 liitrit mahla.
Mahlad ja jäätised pere abiga
„Meie kõik mahlad on valmistatud värsketest viljadest, mahlakontsentraate me ei kasuta,“ tõi Mitev esile, lisades, et mahemahladel on ka vastav märk peal.
Pererahvas on oskuslikult ära kasutanud kõik võimalused. Nii on tootmishoones vanast piimajahutist saanud vann-pastörisaator. Toetuste abiga on soetatud mahlatehnoloogia lintpressist pesur-purustajani. Hoone teisel korrusel on avar degusteerimis- ja seminariruum. Siin võetakse vastu ekskursioone ning korraldatakse koolitusi, kus perenaine jagab ka jäätise valmistamise nippe. Hakkaja naise ettevõtmisi toetavad abikaasa ja vanemad tütred, lisaks on üks palgatöötaja.
Peamiseks tooteks on klassikaline õunamahl, millele lisanduvad mitmed mahlasegud: õuna-rabarberi, õuna-kõrvitsa, aga ka õunamahlad piparmündi, pärnaõie, ebaküdoonia või melissi lisandusega. Valikus on ka tomati- ning pirnimahlad. Kõik on kohalikud maitsed ja toormed. Pisut on mahlu valmistatud ka eksootilisematest viljadest nagu ananass, apelsin, mandariin. Need saab perenaine kaubanduskeskuste ladudest üleküpsenud viljade seast, et vähendada toiduraiskamist.
„Suvel on Pärnu linn meie käsitööjäätistest lausa üle ujutatud – hotellid, rannad, kohvikud on neid täis, nüüd sooviksime rohkem neid ka Tallinnas müüa.“
„Poed on saatnud lattu tagasi hästi küpseid ja magusaid ananasse, saame ka kiivisid ning tomateid. Milleks raisata toitu, kui nende kasvatamiseks on nii palju energiat kulutatud ning transporditud need ühest maailma otsast teise,“ räägib perenaine.
Mahlametsa OÜ talumahlad paistavad silma erksavärviliste pakenditega, mille on kujundanud kunstnik Katrin Ehrlich. Pisematele lastele on mõeldud päkapiku sussisarja tooted, mis mahuvad sussi sisse. Neid kaunistavad vanima peretütre Jasmini joonistused.
Mahlametsa OÜ tooteid müüakse Rimi „Talu toidab“ lettides ja talupoodides. Kui mahlahooaeg algab sügisese viljakoristusega, siis suvi jääb peamiseks jäätiste hooajaks.
„Kookospiimaga jäätised on meil veganitele, rõõsa koorega teistele,“ teatab Mitev. Käsitööjäätiste valikus on üle paarikümne eri maitse: kreemine pistaatsia, mojito, soolane karamell, koorene maasikas, mango-vaarikas, maasikajäätis šokolaadis jpt hõrgud maitsed.
„Suvel on Pärnu linn meie käsitööjäätistest lausa üle ujutatud – hotellid, rannad, kohvikud on neid täis, nüüd sooviksime rohkem neid ka Tallinnas müüa,“ avab uusi plaane perenaine, sest pere peab kõvasti pingutama, et MESi laenu tagasi maksta.
„Oleme ääremaal, seetõttu pangad meile laenu ei anna, peame omal jõul ja MESi toetustega toime tulema,“ ütleb Terje Mitev.
