4 miljonit kilomeetrit: e-Selver viib toidu kõikjal koju kätte

Toidukaupade e-poest tellimine ei ole midagi uut, seda teenust on Eestis erinevatel aegadel üsna edukalt pakkunud mitmed ettevõtted. Tõelise hoo sai valdkond sisse siis, kui toitu hakkasid koju vedama suured kaupluseketid. Tähelennu tõi aga kaasa meie kõikide elu paari aasta jooksul mõjutanud pandeemia. e-Selver sai kiiresti oma e-poe töösse ja kasvu, mis pandeemiaajaga kaasnes, poleks keegi oodata osanud.

„Kordumatud olemegi Eestis selle poolest, et meie e-poe leviala katab kogu Mandri-Eesti ja ka suursaari. Oleme ainus pood Eestis, kes nii laialt ja kõikjal kättesaadav on. Kandepind on seetõttu lai ja inimesed oskavad väga hinnata, et me oleme nii lihtsasti kättesaadavad. Kuna kaks kolmandikku ostjaid on ikka Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, siis tänu sellele raskusastmele saame teenindada ka Nõva ja Värska kanti. Lisaks tagas meile edu seegi, et pakume tarnekindlust – iga päev ja igal pool. Meil ei ole ka piirangut koguste osas, tellida võib sama hinnaga nii palju, kui soovid. Äärealadele toidu viimine on küll kulukas, kuid võtame selle enda kanda, kuna klient on meile oluline,“ räägib Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Mugavusteenus, mis klientidele meeldib

e-Poe pidamine on loomulikult kaupmehele kulukam kui füüsilise poe haldamine. Anderson ütleb, et viimase kolme aasta jooksul on läbi põetud hulk lastehaigusi, mis ühe nii suure ja sortimendirikka e-poe pidamisega kaasnevad. Esiteks ehitati pimelaod ehk komplekteerimislaod, kust oleks mõistlik tellimusi komplekteerida. Kiiresti aga selgus, et see pole siiski parim viis, kuidas majandada, ja mindi tagasi selle lahenduse juurde, kus e-poe tellimused pannakse kokku päris poes.

Viimase kolme aasta jooksul on läbi põetud hulk lastehaigusi, mis ühe nii suure ja sortimendirikka e-poe pidamisega kaasnevad.

„Päris poes tellimuste komplekteerimine aitas olla efektiivsem ja saada ka kulud alla. Lisaks selgus, et nii-öelda letikaupa, lahtist toidukaupa, ei saa ikka mujalt kui poest tellijale kotti panna. Praegu teenindame kogu Eestis kümmekonnast suuremast Selverist, kust oleks sihtpunkti maksimaalselt 100–150 kilomeetrit,“ räägib äriarvestuse juht.

Aastas koguneb e-Selveri siltidega külmaautode kogukilometraažiks enam kui 4 miljonit kilomeetrit. Anderson mainib, et e-poe tellimus on füüsilise poe ostukorviga võrreldes keskmiselt viis-kuus korda suurem, selle komplekteerimiseks kulub Selveri töötajal keskeltläbi 30 minutit. Reegel on see, et minimaalselt on iga e-poe ostukorvi lisatud toote realiseerimistähtajani 48 tundi aega.

„Vigu tuleb ikka vahel ette, kuid need võtame alati omaks. Ning kui probleem on olnud, siis võtame alati kliendiga ühendust ja leiame lahenduse. Eks see meie väga personaalne lähenemine ongi see, mis e-Selveri populaarsuse taga on. Klientide tagasiside on siiani olnud väga positiivne,“ räägib Anderson ning lisab, et tegemist ongi mugavustootega, kus inimeselt on võetud ära võimalikult palju poes käimisega seotud ajakulu, riski ja vaeva.

Pandeemia tõstis jalgadele

Pole aga kahtlustki, et just koroonapandeemia ja sellega seoses ellu kutsutud piirangud olid need, mis kogu Eestis ning kõikide toidupoekettide lõikes online-ärile jalad alla kasvatas. 2020. aasta esimese koroonalaine ajal oli e-Selveri kasv meeletu, tellimuste number tõusis kordades ja ühe kevadega jõuti selliste numbriteni, mida loodeti kolme-nelja järgneva aasta jooksul saavutada.

„Hakkasime kohe oma võimekusi skaleerima ja kasvatama. Kui 2020. aastal läksid kõik tellimisajad, mis südaöösel said avalikustatud, lukku vaid minutitega, siis 2022. aastast saavad kõik kliendid oma tellimused kätte just siis, kui seda soovivad. Eelmisel aastal oli ka teatav stabiliseerumine ja arusaadav langus. See on aga hea, sest saame hinge tõmmata, vaadata, kuidas teenust veelgi parandada,“ lisab äriarvestuse juht.

Ideaalis võiks e-Selver teha sama palju käivet ja teenindada sama palju kliente kui kaks-kolm füüsilist poodi.

Nelja aastaga kasvas e-Selveri müük enam kui kolm korda, moodustades olenevalt ajast umbes 5% kogu Selveri keti käibest. Andersoni sõnul saaks selle protsendi kasvatada ehk heal juhul kümneni, kuid sealt edasi pole tõenäoliselt kõrgemale tõusta võimalik: Eestis on lihtsalt nii hea toidupoodide võrgustik, et ükskõik mis suunda sõita, siis alati on mõni kauplus, kuhu sisse keerata. Sellest hoolimata on viimase kolme aasta jooksul 100 000 eestlast e-Selverisse tellimuse esitanud, kõikidest Eesti poodidest on toidukaupu tellinud aga ligi veerand miljonit Eesti inimest.

„Ideaalis võiks e-Selver teha sama palju käivet ja teenindada sama palju kliente kui kaks-kolm füüsilist poodi. Hinnad on online-poes samad mis päris poodides, pakume ka hulgiostmise võimalust, teeme ka erinevaid kampaaniaid. Aga midagi pole teha, osale inimestele meeldib poes käia, katsuda kaupa oma kätega. Lisaks ei tohi alahinnata ostlemise sotsiaalset aspekti ja väärtust,“ sõnab Anderson.

Inimene ostab korraga rohkem ja tervislikumat toitu

Kui aga süüvida toidukaupade interneti vahendusel ostmise detailidesse, siis leiab selles palju positiivset. Statistika näitab, et e-poest ostes on inimeste toidukorv kordades tervislikum kui see, mis laotatakse kassalindile. Köögi- ja puuviljade osakaal on e-poest ostes kolmandiku võrra suurem, samuti ostetakse internetist rohkem muid värskeid kaupu. See tähendab, et ostetakse kaupu, millest siis ise kodus süüa valmistada. Anderson lisab, et alkoholi ostetakse e-poest kordades vähem.

„Nagu juba mainitud sai, on kogused e-poest ostes suuremad, sest neid suuri kaubakotte ei pea ise kuskile vedama. Nii on tavaline, et ostetakse kuuspakk vett, rohkem värskeid vilju ja muud rasket kaupa. Meie kuller toob selle kauba kõik kodu ukse taha, olenemata korteri korrusest või maja kaugusest maanteest,“ lisab äriarvestuse juht.

Internetist tellimine on aga näidanud kätte veel mitugi põnevat tendentsi. Näiteks kasutavad tihti e-poodi lastega kodus olevad emad, sest palju tellitakse e-Selverist mähkmeid ja lastetoite. Samuti tellitakse toitu teisele aadressile, mis tähendab, et lapsed tellivad oma vanematele, vanavanematele toidukorvi koduuksele. Lisaks kolib Andersoni sõnul e-poodi aina enam ärikliente.

Samuti tellitakse toitu teisele aadressile, mis tähendab, et lapsed tellivad oma vanematele, vanavanematele toidukorvi koduuksele.

„Distsipliin on e-poest ostes suurem, ihaoste või impulsiivseid otsuseid tehakse vähe. Kaupmehele on see halb, kuid inimesele jälle hea,“ lisab Anderson, kes ütleb, et e-Selveris on kõige suurem sortiment, mis Eestis leida. Kindlasti on nende poes aga kõige enam Eesti enda tooteid.

Kuhu aga edasi? Anderson arvab, et aina paremaks saab muuta nii erinevaid tehnilisi lahendusi kui ka pakkumisi, mida klientidele tehakse. Nii on plaanis üha enam siduda e-Selveris ostlemine erinevate Partnerkaardi pakkumistega, samuti hakata toidukao vähendamiseks ka online’is müüma allahinnatud ja sama päeva realiseerimiskuupäevaga toidukaupu.

„Arenguruumi on veel igas suunas. Ühega aga tuleb olla rahul: meil on võrreldes nii lõuna- kui ka põhjanaabritega uskumatul tasemel e-toidupoodide teenus. Sellega peab rahul olema,“ mainib Selveri äriarvestuse juht.