Suuremates taludes peeti abitööjõuna sulast. Sulaseks kaubeldi ikka nooremaid ja jõu poolest tegijaid noormehi. Sulane magas tavaliselt laudalakas või heinaküünis. Vahel, eriti kui öösel oli mõnel külasimmanil käidud, oli uni nii magus, et hommikul ei tahetud tõusta ja lakast alla ronida.