ASI SELGEKS | Missugune toidulisand on raharaisk ja millised on päriselt vajalikud?

Müügilettidel on üha suurem valik kapsleid, mille reklaamid lubavad panna ka eakad oravatena kaljudel ronima, tuua tagasi terava silmanägemise, salendada ja noorendada. Tõde on paraku proosalisem: kui baastingimused pole organismis täidetud, ei saa ka vitamiinid toimida.

„Toidulisandil võib olla õigel hetkel väga õige koht, aga me ei saa tervise tugevdamisel neist alustada.“

Kristel Ehala-Aleksejev on Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arst-toitumisterapeut ning Tallinnas tegutseva toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadur. Toidulisandeid soovitab ta vaadata nagu hoone rajamiseks vajalikku materjali.

„Toidulisanditest alustamine on nagu majaehituse alustamine katusest,“ võrdleb ta. „Katust on majale väga vaja, aga enne peab tegema põrandad ja seinad.“

Ehala-Aleksejev toob teisegi näite: kui valame toitainerikka söögi riknenud ja väheväärtusliku toidu sisse, saame ilmselt üsna kõlbmatu roa. Nii ei saa ka läbimõtlematult vitamiine ja mineraalaineid viia koormatud keskkonda – inimorganismi, kes ei tea, kuidas mitmekülgselt süüa või ei tahagi seda teha.

„Baastingimused, kus vitamiinid saaks üldse toimima hakata, ei ole täidetud – võib saavutada küll lühiajalise efekti, aga see on pigem raha kulutamine,“ nendib ta.

On vaid mõned erandid, milliseid toitaineid pole Eesti kliimas kerge kätte saada ning mille puhul võib vaadata toidulisandi poole.