Andres Kõpper: ansambliga Meelik võiks kultuurimajade tuurile minna küll
Ta on muusikasõbrad ära võlunud oma sooloprojektiga NOËP, teinud ägedat bändi Tenfold Rabbit, mis oli kooliaegse pundi Meelik edasiarendus. Augustis aga plaanib Andres Kõpper suurt staadionikontserti.
Põkkame Andres Kõpperiga Tallinna taimetoidupaigas nimega Oasis, et natukene asjade seisu arutada.
***
Olid kooliaegse bändiga Meelik Eesti Laulul. Kas tulite uuesti kokku ainult selle ühe laulu pärast?
Tegelikult tulime kokku hoopis teisel põhjusel – esinesime kooli kokkutulekuüritusel juunis. Selle raames saime kokku ja proovi tehes sündis uus lugu.
Bändis on samad tüübid kes Tenfold Rabbitis?
Täpselt samad tüübid!
See oli kuradi hea bänd. Miks otsustasid ühel hetkel üksi tegutseda? NOËPil on suur mälumaht ja sämplitepagas, aga rokenrollbändis on ju teine tunne.
Põhiline põhjus oli see, et ma hakkasin kirjutama sellist muusikat, mis sobis elektroonilisse maailma rohkem. Andsime Tenfoldiga teise plaadi välja, ja pärast seda oli tunne, et bändi kõla ning see, mis ma ise tahtsin teha, ei läinud hästi enam kokku. Põhjusi tekkis mitmeid, ka logistiliselt oli keeruline.
Kuidas koolibändi tegemine algas – mida kuulasite, mis pilli sina kätte kahmasid?
Ansamblis Meelik mängisin kitarri. Ma ei ole küll suurem asi kitarrimängija, aga tundus nii kõige lihtsam… See sai alguse sellest, et ma osalesin Gustav Adolfi gümnaasiumi lauluvõistlusel „Hõbehääl“, seal jäin silma oma koolivennale Rainile, kes oli just sõpradega alustanud bändilaadse asja tegemist… Siis hakkasin ma eestikeelset muusikat kirjutama esimest korda. Igasugused garaažibändid olid meile eeskujuks nagu 20-20s, The Sonics, The Kinks…
