Toidukaupade üle-eestiline kojuvedu on maailmas sama ainulaadne kui e-valimised

E-Selver valiti taas Eesti parimaks e-poeks. Selveri esindajate sõnul on nende e-pood omamoodi maamärk, sest see on nii Eestis kui teadaolevalt ka mujal maailmas esimene ja ainus üleriigiliselt iga päev kättesaadav toidukaupade e-pood.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütleb, et nad hindavad seda tunnustust väga, ning arutleb, et ilmselt on selle edu taga kombinatsioon heast sortimendist, teenuse kvaliteedist ja selle kasutamise mugavusest.

„Näiteks kauba komplekteerimisel juhindume põhimõttest, et teeme seda nii, nagu ostaksime iseendale,“ toob Anderson näite hea kliendikogemuse loomisest. „Üldstandard on, et kaup peab olema värske, kvaliteetne ja säilivusaeg ei tohi olla lühem kui kaks päeva. Kui toote säilivusaeg on ettenähtud standardist lühem, siis helistame kliendile, teavitame olukorrast ja küsime, kas sellise toote ostukorvi lisamine talle sobib. Kui klient sellist lahendust ei eelista, siis pakume asendustoodet. Kas klient lubab tooteid asendada või mitte, saab ta ise e-Selveris märkida.“

Ka toote asendamisel on kindlad reeglid: toodet tohib asendada vaid analoogsega või samaväärsega. „Tavalisemaid tooteid, näiteks piima, leiba, saia ja juustu, on hõlbus asendada, sest nende valik on kauplustes lai. Keerulisem on leida asendust spetsiifilisemale kaubale, millel puudub analoog. Näiteks kui pardikoibasid pole, tuleb küsida, kas sobib ka näiteks rinnatükk või midagi muud. Kui ei sobi, on teinekord kliendid palunud sama raha eest asenduseks kasvõi prügikotte või aknapesuvedelikku. Igal juhul tuleb sellistel puhkudel alati kliendile helistada,“ kirjeldab Anderson.

Koroonaaja rekordeid on raske korrata

„E-kaubanduses ei ole praegu nii roosilised ajad, kui olid koroonaperioodil, mil mahud kasvasid eksponentsiaalselt,“ märgib Anderson ja lisab, et COVIDi kõrgperioodid tõid ilmekalt välja e-Selveri teenuse kitsaskohad. „Sel ajal tuli protsessid kiirelt ümber organiseerida, mis oli raske, kuid vägagi õpetlik. See andis meile kätte õige suuna, kuhu edasi liikuda.“

Põnev statistika

• Kõige enam kasutatakse e-Selverit Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

• Kõige lojaalsemad kliendid elavad aga äärealadel ja maapiirkondades.

• 90% e-Selveri ostudest soovitakse saada koduuksele. Kümnendik läheb kaubale ise järele kas infoletti või saavad kauba kätte spetsiaalsest kapist.

• E-poe ostukorv on tervislikum – ostetakse rohkem värsket kaupa ja vähem alkoholi.

• Keskmine tellimus e-poest on 5–6 korda suurem kui tavapoest.

• E-poes tehakse vähem impulssoste – ostud on teadlikumad ja kaalutletumad.

• Veebi kaudu ostetakse rohkem kampaaniatooteid. Põhjus võib olla selles, et e-poes saab sooduses olevatest toodetest parema ülevaate ja lihtsam on otsust langetada.

• Keskmine ostja on 30–50-aastane naine, kõige vähem on ostjaid vanuses 25 ja alla selle.

• Ehkki noored kasutavad e-Selverit vähem, on alla 20-aastane kõige kiiremini kasvav grupp füüsilises poes.

• Lojaalne klient teeb e-Selverist 3–4 ostu kuus – pigem ostetakse nädala jagu kaupa.

• E-Selveri sortimendis on ca 12 000 erinevat toodet.

Eelneva näiteks toob Anderson välja, et enne koroonat ja selle alguspunktis komplekteeriti e-Selveri tellimusi n-ö pimepoes. Nüüd aga ütleb Anderson, et see oli õppetund: „Koroona põrmustas kesklao lahenduse – kui tahame pakkuda e-poes laia valikut värsket kaupa, on kõige mõistlikum korjata see kokku tavapoest, mis on kliendile piisavalt lähedal – säästame logistikakuludelt ja tagame värskete toodete parema kvaliteeti,“ selgitab ta.

E-Selveri suurimad väljakutsed

Andersoni sõnul on toidukaupade e-poe suurimateks väljakutseteks tihe konkurents ja teenuse rentaablus: „On oluline vahe, kas auto sõidab välja pooltühjalt või täislastiga. Eesti hõre asustus tähendab mõnikord ka seda, et kahe peatuse vahele jääb mitukümmend kilomeetrit, mis efektiivsusnäitajaid kahandavad.“

Eestis on viis suuremat jaeketti, kellest neli pakuvad ka e-poe teenust. „Coop väljus sügisel suurest e-kaubandusest, kuid väikese Eesti kohta on meil endiselt pakkujaid palju. See, mille järgi klient oma valiku teeb, võib sõltuda nii kaubavalikust, kojuveo hinnast kui ka e-poe kasutajasõbralikkusest,“ nendib Anderson.

Toidukaupade e-poodi ei saa võrrelda mõne muu e-poega. „E-pood on mugavusteenus: kaup korjatakse kliendi eest kokku ja tuuakse koduuksele. Kulu, mis sellega kaasneb, on märksa suurem, kui inimesed teenuse eest praegu maksavad. Millegipärast valitseb arvamus, et e-poest peaksin saama tooted soodsamalt kui tavapoest, kuid siin on ressursinõudlik protsess, eraldi tarkvara ja makselahendused, kauba komplekteerija, autojuht, auto- ja kütusekulu,“ kirjeldab Anderson toidukaupade e-poe toimimise põhimõtteid. „Praegu me ei näe, et robotid või tehisintellekt võiks seda tööd kuidagi efektiivsemaks või odavamaks muuta.“

Toidupoe ostukorv on jäänud kasinamaks

Hinnatõus on tarbimist oluliselt mõjutanud ja seda ka toidupoodides. Anderson ütleb, et ostukorv pole muutunud õhemaks ainult e-poes, vaid ka füüsilises poes. „Rohkem ostetakse sooduskaupa,“ kirjeldab ta olukorda. Rahaline ostukorvi kasv toetub ainult hindade tõusule. 2022. aasta kevadest ostetakse mahuliselt toidukaupasid vähem.

Kas füüsilised toidupoed tulevikus kaovad?

Anderson ütleb, et seda küsimust küsitakse tihti. „Hetkel on küll nii, et hinnatõusu tõttu on mitmed maapoed pidanud end sulgema, kuid suures plaanis me ei näe, et füüsilised poed kaoksid. Kui praegu moodustab e-poe käive kogukäibest ca 5% – üle 10% see meie regioonis pigem ei jõua,“ kinnitab ta.

E-Selveri teenust on proovinud üle 200 000 inimese. „Potentsiaali laienemiseks on, kuid on neid, kes ei soovigi proovida, ning neid, kes koroona ajal kasutasid, kuid eelistavad võimalusel siiski oma käega kaupa valida ja katsuda, enne kui see ostukorvi maandub,“ arutleb Anderson.

Kokkuvõtvalt ütleb Anderson, et seitsme tegevusaasta jooksul on saadud palju targemaks. „Oleme e-Selverit palju optimeerinud, koroonaaja rekordeid me ei korda, kuid liigume praegu kolm-neli korda suuremate mahtudega kui enne pandeemiat. Endiselt on tegemist mugavusteenusega, mis on väga ressursimahukas, alates tarkvaralahendustest kuni viimase miilini, milleks on kauba kohaletoimetamine klientide koduukseni.

Andersoni sõnul käed rüpes istuma ei jääda, sest ees ootavad mitmed uuendused. „Tegeleme e-poe sortimendi parendamisega, silmapiiril on tooted-teenused, mille ostmine e-poest võiks klientide elu veelgi mugavamaks teha. Mõtleme ka sellistele e-poe lahendustele, mis võimaldavad vähendada toidu raiskamist, näiteks luua võimalus osta soodsamatel tingimustel läheneva realiseerimise lõpuajaga tooteid,“ ütleb ta lõpetuseks.