Värske IPCC sünteesiraport koputab poliitikute ja finantsmaailma südamele – vaja on otsustavalt rohkem investeerida kõigesse, mis aitab kliimamuutusi pidurdada ja nendega kohaneda. Teine oluline muutus on senisest suurem arvestamine inimesega, eriti nõrgematega, kes kannatavad muutustes kõige enam.
Eile avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“. Raporti vastvõtmine valitsuste poolt toimus Šveitsis Interlakenis 13.-19. märtsil, kaks päeva kauem kui esialgu planeeritud, ning kohtumisel osales üle 500 valistuste ja vaatleja organisatsioonide esindaja.
„Interlaken oli selleks sümboolne koht, kuna just siin mägede vahel on selgelt näha kliimamuutuste poolt põhjustatud liustike taandumist,“ märkis seal eksperdina osalenud Annela Anger-Kraavi.
Sünteesiraport koondab endas olulisema info perioodil 2015 − 2022 ilmunud eri- ja põhiraportitest, mis omakorda on koostatud vahepeal ilmunud usaldusväärsete teadustööde põhjal. Aruanne toob välja tihedad seosed kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, ökosüsteemide tervise, inimeste heaolu ja kestliku arengu vahel.
„See oli kõige väsitavam ja pingelisem raporti vastuvõtmine, mida mina mäletan. Kuuenda hindamistsükli raportite informatsiooni sünteesimine ühtseks raportiks on keeruline ja toob esile just kõige valusamad teemad ja tumedamad faktid, mis paljudele ei pruugi meeldida,“ ütles Anger-Kraavi. „Nii toimusid läbirääkimised selle üle, mis sellest informatsioonist on oluline poliitikutele ja mis mitte. Sellest, mis oluline, sai poliitikutele mõeldud 36-leheküljeline kokkuvõte. Igalt poolt raportist vaatab vastu vajadus koos tegutseda nii, et mitte kedagi ei jäetaks maha“
Kompleksne ja üksmeelne tegutsemine
Täna toimunud pressikonverentsil rõhutati, et kliimamuutused ohustavad nii loodust kui inimesi ning mitmesugused sellega seotud ebameeldivused on paratamatult osa meie tulevikust. Värsked raportid näitavad, et tehnoloogiad ja teadmine paljude probleemide lahendamiseks on tegelikult olemas ja viimane aeg on need suurel skaalal ning laialdaselt ellu rakendada.
Varasemast enam rõhutatakse kohese üksmeelse tegutsemise vajadust.
Kindlasti on kohe vaja tegeleda kasvuhoonegaaside vähendamisega, vastasel korral on võimatu piirata soojenemist 1,5 või isegi 2 kraadini. CO2 emissioone on vaja vähendada veel sel kümnendil vähemalt 50% kui tahame piirata ülemaailmse kliimasüsteemi soojenemist 1,5 kraadini.
Võrreldes eelmise raporteerimisperioodiga toodi välja vajadus integreerida tegevused, mis on mõeldud kliimamuutustega kohanemiseks ja emissioonide vähendamiseks. Selleks on raportis erinevaid teadusalasid väidetavalt senisest komplekssemalt käsitletud. Näitena toodi, et paljud heidet vähendavad meetmed on ühtlasi head ka inimeste tervisele, näiteks jala käimine ja rattaga sõitmine, ning seeläbi suurendavad ühtlasi ka vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele hädadele.
Vaja rohkem raha
Rõhutati, et kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks on vaja väga suuri investeeringuid ning panustama peavad nii ettevõtted, finantssektor kui valitsused. Ja see ei tähenda mitte ainult lisainvesteeringuid vaid ka raha ümbersuunamist saastavatelt tegevustelt kliimasõbralikele.
Seda mõtet väljendasid mitmed pressikonverentsil sõna võtnud. Investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja nende aeglustamisesse tuleb panelistide sõnul suurendada 3 – 6 korda. Eriti tuleb panustada arengumaadesse.
Inimene fookusesse
Teine korduvat rõhutamist leidnud suund oli inimlikkuse suurem arvestamine kliimaprobleemidega tegelemisel, inimeste, eriti nõrgemate kaasamine. Kõige rohkem kannatavad kliimamuutuste negatiivsete mõjude all just vaesemad elanikkonnagrupid ja arengumaad ning neile tuleb suunata kliimamuutustega kaasnevate riskide ja mõjude leevendamise raskuspunkt.
Samasse rubriik kuulub üldisem kaasamine, sest lisaks sõnumi viimisele poliitikuteni on kliimamuutuste peatemiseks vajalikele tegevustele saada ka avalikkuse toetus. Eriti tuleb tähelepanu pöörata nende gruppide kaasamisele, kes on kliimamuutuste tekkesse panustanud kõige vähem, kannatavad aga kõige rohkem. Näitena mainiti nii soolist tasakaalu, kogukondade kaasamist kui põlisrahvaste kogemustest õppimist.
See oli kõige väsitavam ja pingelisem raporti vastuvõtmine, mida mina mäletan.
Kuigi ka Eestis on kliimamuutused tuntavad (keskmise temperatuuri tõus, kuumalainete sagenemine ja pikenemine, lumega päevade arvu vähenemine), ei ole väga ekstreemseid olusid (rängad põuad, suured üleujutused jms) siin kuigi sageli olnud. Et ilm ja kliima ei tunne riigipiire, siis on vaja kõikidel riikidel panustada selleks, et kliimamuutustest tingitud mõjusid vähendada, teatab keskkonnaagentuur.
Mis paneel see õieti on?
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on ÜRO organ, mis hindab kliimamuutustega seotud teadust. IPCC töösse panustavad tuhanded inimesed üle kogu maailma. Hindamisaruannete koostamiseks annavad eksperdid vabatahtlikult oma aega IPCC autoritena, et sünteerisa ja hinnata tuhandeid igal aastal avaldatud teadusartikleid ja koostada põhjalik kokkuvõte sellest, mis on teada kliimamuutuse põhjuste, mõjude ja tulevaste riskide kohta ning nende riskidega kohanemise ja nende leevendamise kohta.
IPCC hinnangud annavad valitsustele kõikidel tasanditel teaduslikku teavet, mida needd omakorda saavad kasutada kliimapoliitika väljatöötamiseks. IPCC hinnangud on oluline sisend rahvusvahelistel läbirääkimistel kliimamuutuse vastu võitlemiseks. IPCC aruanded koostatakse ja vaadatakse läbi mitmes etapis, tagades seega objektiivsuse ja läbipaistvuse.
Põhjalikud teaduslikud hindamisaruanded avaldatakse iga 6–7 aasta järel; viimane, viies hindamisaruanne, valmis 2014. aastal ja see andis Pariisi kokkuleppe peamise teadusliku sisendi.
Praeguse, kuuenda kokkuleppimisel osalesid Eestist seekord IPCC kohtumisel delegatsiooni juhina Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes on Eesti kontaktisik IPCC juures. Eksperdina osales Annela Anger-Kraavi, Cambridge'i Ülikooli kliimamuutuste pollitikate uurimisgrupi direktor.
Teadlased on panustanud sellele tööle kaheksa aastat, nüüd on aeg tulemuste pealt teha targad otsused. Arvesse võeti ka Eestis tehtud teadust. Näiteks teise töögrupi raportis, mis puudutas kliimamuutuste mõjusid, kohanemist ja haavatavust, on viiteid mitmele Hans Orru tervist ja suremust puudutavatele töödele.
Kasvuhoonegaasid inventuuri metoodika aruande uuenduste väljatöötamisel osales Olga Gavrilova.
Rohkem infot reedel
24. märtsil tutvustab Keskkonnaagentuur, mis on IPCC kontaktasutus Eestis, kõigile huvilistele meteoroloogiapäevale pühendatud veebikonverentsil raporti tulemusi täpsemalt. Üles astuvad mitmed erialaspetsialistid ja -teadlased ning põllumajandus- ja metsandussektori eestkõnelejad. Aruteluringis saavad sõna ka noored ühendusest Fridays for Future Eesti, et anda teada, mis paneb noored muretsema.
IPCC raportiga saab tutvuda siin: AR6 Synthesis Report: Climate Change 2023 — IPCC.
