METSANDUSE AJALUGU | Metsaraiumise kõrgpunkt oli sõja ajal

On levinud arvamus, et metsade majandamine on muutunud aina intensiivsemaks. Kui mõõta intensiivust raiutud puidukogustes pindalaühiku kohta, siis selgub, et vähemalt riigimetsade puhul see päris nii ei ole.

Metsakasutus Eesti Vabariigis oli aastati väga kõikuv, olenedes eeskätt maailma puiduturu konjunktuurist ja valitsuse metsapoliitilistest otsustest. Suuremad raied olenesid suuresti just viimastest, nagu nt 1924. aastal riigi majandusolukorra ja rahakursi hoidmiseks väljaspool eelarvet parimatesse metsadesse määratud 6600 ha suurune (sellest õnnestus realiseerida 3533 ha) nn valuutalank (tabel 1).

Metsakasutuse intensiivsuses torkab veel silma ülemaailmse majanduskriisi järgi määratud majanduselu leevendamiseks mõeldud erakorralise langi mõju, 1930. aastate teise poole intensiivsem metsakasutus tulenes juba maailmasõjaeelsest soodsast turukonjunktuurist ja küttekriisi süvenemisest, oma mõju oli ka raievanuste mõningasel alandamisel.