„Kõige rohkem pahandust tekitab Eesti kodudes jätkuvalt vesi, samas kõige suuremate ja raskemate kahjudega on enamasti tuleõnnetused,“ lisas ERGO kindlustuse kodu- ja reisikindlustuse tootejuht Annika Mällo. „Õnnetuse juhtudes avastatakse end sageli olukorrast, kus enda võimetest jääb väheks, ning kiireks reageerimiseks läheb vaja spetsialisti abi.“

Ühe markantsema juhtumina toob Mällo välja duširuumi klaasi purunemise. „Selleks ajaks, kui koduabi kohale jõudis, oli klaasikildudega kaetud nii koduabisse helistaja ise kui ka terve vannitoa põrand. Õnneks keegi viga ei saanud ja piisas vaid lisa abikätest, kelle abil sai inimene kiirelt hädast välja aidatud ja duširuum klaasikildudest puhastatud,“ meenutas ta.

Koju jõudes oli õunamahla purk keset kööki sellise hooga plahvatanud, et kõik kohad olid kilde ja õunamahla täis.

Salumaale meenub aga mureliku laadalise kõne, kelle värskelt ostetud õunamahl muutis ruumi kiirelt elamiskõlbmatuks. „Koju jõudes oli õunamahla purk keset kööki sellise hooga plahvatanud, et kõik kohad olid kilde ja õunamahla täis. Plahvatuse hetkel kedagi õnneks samas toas ei viibinud, kuid toa koristamiseks läks ikka omajagu aega,“ lisas ta.

Ootamatu õnnetuse puhul pakub kindlustus kliendile vajadusel ka alternatiivse elukoha võimalust. Alles möödunud jõulupühadel oli juhtum, kus tervele perele pidi leidma asenduselupinna, kuna soojuspump, millega maja köeti, lakkas töötamast ja eluruumide temperatuur langes alla 18 kraadi.

Lisaks eeltoodud näidetele pöördutakse koduabisse, et küsida abi tuleõnnetuste või varguste ja vandaalitsemiste tagajärjel tekkinud kahjude kiireks likvideerimiseks. „Selliseid kõnesid on aga oluliselt vähem, sest esmajoones suheldakse neil puhkudel siiski politsei või päästeametiga. Seevastu on tule ja varguste tõttu tekkinud kahjud enamasti rängemad kui veekahjude puhul,“ nentis Mällo.