Sorteerimise eelduseks on, et see peab olema mugav ja toimuma kodu juures. Majade juurde on biojäätmete konteinereid hakatud küll aktiivsemalt paigaldama, ent sinna sisse jõuab vaid 20% biojäätmeid, 80% läheb ikka segaolmejäätmete hulka.

Nende protsentide vastupidiseks pööramiseks on vaja rahalist motivatsiooni. Meie nägemuses tuleb kehtestada segaolmejäätmetele kaks hinda, sorteerimata olmejäätmete hind on näiteks 50% kõrgem. See võimaldaks vedajal katta ka inspekteerimisega seotud kõrgemaid kulusid. Läbipaistvuse tagamiseks on tehnoloogiliselt üsna lihtne mittevastavused üles pildistada ja neid siis iseteeninduses kliendi ja omavalitsusega jagada.

Kuna omavalitsused on pannud biojäätmete eraldi kogumise kohustuse oma prügihangetesse sisse ning riik toetab omalt poolt kogumisvahendite soetamist, siis tõenäoliselt need konteinerid inimeste kodude juurde ka tekivad. Suurem probleem on, kuidas 80% elanikkonnast hakkaks seda võimalust ka reaalselt kasutama.

Tarbija huvi midagi muuta on väga madal, kuna praegune jäätmeveosüsteem võimaldab kõik 3–4 euro eest ühtekokku panna. See on maailma mugavaim teenus, kuid peaks olema vastupidi – segaolmejäätmete ära andmine peaks olema taotluslikult ebamugav.

Eestis piisaks, et jäätmeveohanked oleks riigi poolt disainitud, kõigis piirkondades sarnased ja kohalik omavalitsus viib vaid hanke läbi.

Usume, et järgmise paari aasta perspektiivis on ülioluline luua tarbijatele ka digitaalne ülevaade, mis tema sorteeritud jäätmetest saab, palju läks ringlusesse ja palju energiatootmisesse.