Värske metsandusteatmik aitab ühist keelt leida
Et saada metsadebatt kännu tagant lahti, on vajalik, et osapooled mõistetest ühtmoodi aru saaksid. Eesti Maaülikooli metsateadlased andsid selle hüvanguks välja leksikoni.
„Metsanduse arengukava koostamiseks kokku tulnud metsakogust laekus mulle info košmaarsetest koosolekutest, kus keegi kellestki aru ei saanud,“ selgitab põhiautor Eino Laas raamatu koostamise üht ajendit.
Teatmiku mõte on metsanduslike mõistete, metsas ja puiduga toimuvate protsesside ja tegevuste adekvaatne seletus, et erineva haridusliku taustaga inimesed saaksid metsaasjadest ühtviisi aru.
Mõistetest algab teadusala, majandusharu, õppeaine ja seadusloome. Ka selline näiliselt lihtne ja selge valdkond nagu metsandus, mille alged ja juured ulatuvad talupojaaega, vajab Laasi hinnangul täielikuks arusaamiseks selgitusi.
Eeskujudena mainib autor Soomes ilmunud leksikone. Põhialuseks on siiski 2012. aasta alguses ilmunud kõrgkooliõpik „Metsamajanduse alused“ (Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea) lõpus olev, samuti Laasi kirjutatud 44-leheküljeline „Metsasõnastik“, kuhu aga kõik vajalik ei mahtunud. Vahepeal on ka lisandunud terve hulk uusi mõisteid nagu näiteks lidar, LULUCF, metsahüved, KAH-alad, termopuit jne.
Teatmeteoses on 850 märksõna tähestikulises järjekorras. Raamat algab mõistetest „aastarõngas“ ja „abiootilised kahjustused“ ning lõpeb „üraskirüüste“ ja „ürgmetsaga“. Mõistetele on lisatud ingliskeelsed vasted.
„Selle raamatu tegemine läks liiga pikaks, mitmed alguses originaalsena tundunud mõtted ja hinnangud on viimasel ajal juba teiste poolt välja öeldud,“ kahetseb Laas. „Kui algul oli mõni lause väheke ketserlik, siis nüüdseks on tulnud samasisulisi asju mitmest suust.“
Raamatuesitlus toimub „Metsanduse visioonikonverentsi 2023“ raames, kuid raamat on juba saadaval kõigis suuremates raamatupoodides.
