NUNNUD PILDID | Sabatihane koob pesa kokku ämblikuvõrguga

Märkasin möödunud kevadel salka sabatihaseid, kes mitme nädala jooksul külastasid vahtrapuid iga paariteist minuti tagant. Küllap käisid vahepeal otsimas putukaid ja lülijalgseid ning seejärel rüüpasid peale magusat.

Valget aega on nüüd enam kui pimedat ja vaatamata sellele, et mõnel pool Eestis on veel metsa all lund poolde säärde, on kevad välja meelitanud esimesed õitsevad sinililled, ajanud liikvele karusid ning pugenud põue sulelistelegi. Kui veel mõne nädala eest nägin mitmeid sabatihasesalku, siis nüüdseks on enamik neist lagunenud ja linnud oma teed läinud. Ikka selleks, et alustada ehitustöödega.

Küllap on paljudele silma hakanud, et kevaditi mekib eeskätt vahtra-, kuid ka kasemahl lisaks inimestele ka metsaelanikele. Nii võib mahlajooksu ajal silmata puudel limpsimas oravaid, aga ka puuseppasid. Minu üllatuseks on sellest turgutavast kevadmaiusest, eelkõige siis vahtramahlast, huvitatud ka sabatihased.