Anu Hellenurme: ligi veerand Eesti seakasvatusest on kriisiaastatega kadunud. See kahju on korvamatu
(54)„Kolm järjestikust aastat suurt kahjumit on seakasvatusele laastavalt mõjunud, tootjad ei ole saanud investeerida ega farme remontida ja paljud on pidanud oma tootmist vähendama,“ toob esile Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.
„Oleme vabalanguses nulli suunas,“ teatas paar aastat tagasi Põlvamaal seakasvatusega tegelev Haameri talu perenaine Ave Haamer, kui hakkas oma kahjumlikku seakasvatust likvideerima. Sest viimased kolm aastat on meie seakasvatajad pidanud majandama nii, et igale toodetud sealiha kilole tuli tootjal kõvasti peale maksta. Tõsi – eelmisel aastal ulatas riik abikäe ja seakasvatajatele maksti 2022. aasta lõpul 4,5 miljonit erakorralist toetust.
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme tõdes, et mitmeaastane madalseis ja kahjumiga majandamine on toonud meie seakasvatusele korvamatut kahju konkureerides sisse toodava sealihaga, olles mõjutatud kõrgete söödahindade ja elektrienergiaga.
„Seakasvatus on vähenenud üle 20%. See tähendab, et juba sellel aastal väheneb nuumsigade müük Eestis 50-70 000 nuumiku võrra, järgmisel aastal on kuni 100 000 nuumikut vähem, nii et sealihaga omavarustatus ainult väheneb,“ selgitas Hellenurme Maalehele.
„Me kõik soovime loomadele parimaid heaolu ja pidamistingimusi. Terve loom on iga farmeri unistus, et tervislik toit jõuaks meie toidulauale,“ lisas Hellenurme, nentides samas, et paraku kolm järjestikust aastat suurt kahjumit takerdasid tootjatel tegemast ka suuremaid investeeringuid, et oma tootmistingimusi veelgi parendada.
Hinnatõus peatas seakasvatuse vabalanguse
Kas nüüdseks on seakasvatuse vabalangus peatatud? Sest viimasel ajal on kokkuostuhinnad olnud tõusuteel.
„Vabalangus on peatatud, aga tõusu veel ei ole,“ vastas Anu Hellenurme.
Kolm aastat suurt kahjumit on seakasvatajate motivatsiooni nii alla viinud, et need, kes on juba lõpetanud, enam ilmselt ei alusta.
Ta tõi esile, et sealiha kokkustuhinnad on olnud piisavalt kõrged alles 5 nädalat – osadele farmidele on see toonud imeväikse kasumi või nulltaseme, aga suur osa on ikka veel kahjumis, kuna söödahinnad on liiga kõrged, vähemalt kuni sügisesel saabuva uue saagini.
„Kui sealiha kokkuostuhind jääb sama kõrgeks pikemaks ajaks, siis olukord vähemalt ei lähe enam halvemaks, pigem hakkab paranema, kuid keegi ei tea, kui kaua need hinnad püsivad,“ teatas ETSAÜ juhataja. Ta rõhutas, et kui seakasvatuse ettevõte nüüd enam kahjumit ei tooda, ei anna see veel alust hakata kohe investeerima, enamik hakkab sellest vanu võlgu tasuma. Nii et kas ja kui kiiresti tullakse kriisist välja, sõltub sellest, kui kaua liha hind kõrgel püsib.
Sealiha vabaturu referentsihind oli viimati Eestis 2,05 eurot/kg. Veel nädal tagasi oli searümpade E- klassi keskmine kokkuostuhind Eestis 2,14 eurot/kg, samas Lätis 2,43 ja Leedus 2,31 eurot/kg. Euroliidu keskmine sealiha hind on 2,27 eurot/kg. Nii et ehkki kokkuostuhinnad on kerkinud, makstakse Eestis sealiha eest siiski veidi vähem kui mujal Euroopas.
„Kolm aastat suurt kahjumit on seakasvatajate motivatsiooni nii alla viinud, et need, kes on juba lõpetanud, enam ilmselt ei alusta, seda enam, et see on jälle pikk ja kulukas protsess, tootjatel ei jagu selleks enam ei raha ega jõudu,“ nentis Anu Hellenurme.
Ta lisas, et oluline on toetada neid seakasvatajaid, kes tänaseni on tootmist jätkanud.
„Selleks, et seakasvatus Eestimaal jälle normaalselt toimiks ja liha toodaks, on kindlasti vaja tootjatele maksta riiklikku toidujulgeolekutoetust, samuti jätkuvalt aretustoetust. Ja kindlasti saab iga inimene poes eelistada kodumaist toitu, luues väärtust maaelule,“ rõhutas Anu Hellenurme.
Ta lisas, et väga oluline on ka tõusigade jätkuv aretustöö kui lihatootmise alus. Tähistame ju tänavu märtsikuus 100. aastapäeva sigade ühistulise aretuse tegevuse algusest.
Sada aastat seakasvatust Eestis
1923. a kevadel koondusid ettevõtlikud seakasvatusega tegelejad Eesti Seakasvatajate Seltsi. Seda ajaloolist tähtpäeva tähistab Eesti Tõusigade Aretusühistu kolmapäeval Tartus konverentsiga, kus sõna saavad Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Topigs Norsvin esindaja Jonas Žultauskas, Saimre Agro Grupi juhatuse liige Mati Tuvi jt valdkonna esindajad.
Hellenurme meenutas ka Tartu Ülikooli professori, meditsiinibiokeemiku Mihkel Zilmeri sõnu, et iga rahvas peaks sööma peamiselt seda toitu, mis on kasvatatud kodus.
„Seakasvatuse 100. sünnipäeval on väga paslik küsida: mida me teeme, et Eestis kasvatatud maitsev, marmorja välimusega djuroki ristandite liha oleks jätkuvalt meie toidulaual?“ küsis seakasvatajate eestkõneleja Anu Hellenurme. Ta teatas vastuseks, et võiksime ikka pidada lugu kodumaisest toidust ja toidutootjatest ning tarbida eelkõige kodumaist liha, mille ökoloogiline jalajälg on imporditud lihast kordades väiksem.
Hellenurme meenutas ka Tartu Ülikooli professori, meditsiinibiokeemiku Mihkel Zilmeri sõnu, et iga rahvas peaks sööma peamiselt seda toitu, mis on kasvatatud kodus.
„Mihkel Zilmer on rõhutanud alati tasakaalustatud, mitmekesise toidulaua tähtsust. Põhireegel on: kolmveerandi ulatuses peaksime sööma taimset toitu, veerandi ulatuses liha. Kui seda ei tee, siis meie organism ei rõõmusta, sest normaalne söömine on inimese tervisele oluline,“ ütles Anu Hellenurme.
