VIDEO | Slovjanski keraamikatehase juht: muidugi on halb tule all töötada. Aga kui muud võimalust ei ole?

Päeval, mil Maaleht külastas üht Slovjanskis asuvat keraamikatehast, oli linn saanud 2 raketitabamust, mille kõmatusi oli kuulda kõikjale üle piirkonna. 3 inimest sai surma, mõnikümmend viga. Tehases jätkus aga töö tavapärases rütmis.

Praegu kõige kuumemast lahingupaigast Bahmutist ca 50km eemal asuva Slovjansk on siiani onud tuntud oma keraamikatoodete poolest. Linna ümbruses leidub keraamikaks sobivat savi ja seal tegutses varem nii suuri tootmisi kui väikesi töökodasid.

Alles on jäänud kõige visamad.

Keskmise suurusega keraamikatehas „Punane savi“ elas enne sõda päris hästi. Nõud on kenad ja kvaliteetsed, soov nende järele ulatus kaugete Venemaa kantideni välja. Just sellistes valmivad mõnusad pajaroad, mida sealkandis väga armastatakse.

Ettevõtte kolmest tsehhist on üks praeguseks puruks lastud, teistel vahetatud korduvalt plahvatustes purunenud aknaid.

Esimese hooga pani tehase juht ja omanik Igor Ivlev töö sõja alguses üldse seisma.

„Töötajad väga palusid, et jätkaksime,“ räägib ta meile. „Nad jäid ju täiesti ilma igasuguse teenimisvõimaluseta. Kuidas nii elada? Nüüd töötamegi siin lihtsalt omal vastutusel.“

Endises võimsuses tootmist taastada siiski võimalik ei olnud. Käive on vähenenud 70%. Varasema 70ne töötaja asemel on ametis vaid 20. Seda on näha, et suurtes ruumides on olnud varem rohkem elu ning praegused töötajad hajuvad üksikute varjudena riiulite ja masinate vahele.

„Varem läks kaup peamiselt Venemaale, nad võtavad ühendust ja küsivad nüüdki meie asju,“ räägib Ivlev. „Aga me ei kauple nendega. Teeme lihtsalt vähem.“

Ainus välisriik, kuhu savinõud praegu väljaspool Ukrainat jõuavad, on Moldova.

Igor Ivlev räägib, et neil on kasutuses selline tehnoloogia, et valmis nõusid leotatakse kefiiris, mis täidab poorid ning peale põletamist on need veekindlad ega vaja eraldi glasuurimist.

Tootmises mitukümmend erinevat tüüpi kausse, potte, kruuse ja peekreid, millest osale tehakse käsitsi maalingud või mustrid.

Kohtume tehase juures Jelenaga, kes varem ka ise seal töötas ega jõua tooteid piisavalt kiita. „Võtad sellise kaanega savipoti, paned sinna porgandeid, kartuleid, sibulat ja liha. Pistad ahju ja tuleb roog missugune,“ räägib ta innukalt.

Praegu naine oma kodukohast tehases tööl käia ei saa, igapäevane kontrollpunktide läbimine võtaks liialt aega. Nüüd kaupleb ta kodulinnas turul omatehtud pirukatega ja haarab müügiks kaasa ka mõned potid ja kausid.

Hinnad on soodsad, vähemalt Eesti mõistes – keskmise kausikese eest tuleks maksta 90 senti, suurem kaanega nõu maksab tervelt 5 eurot. Kel huvi, leiab rohkem infot SIIT.