Ukrainas elav Mulgimaa mees: olin valmis teele bensiini valama ja põlema panema, et venelased edasi ei saaks!

Viljandimaa mees Rudo Puks elab kaheksandat aastat Ukrainas tunni autosõidu kaugusel Kiievi südalinnast ning on ukrainlannast abikaasa vanast majakesest kasvatanud korraliku häärberi, mis näeb välja üdini eestlaslik. Isegi nende krundil kasvav noor männik meenutab Eestit.

„Kõige odavamatest kättesaadavatest materjalidest ise tegin,“ jääb mees tagasihoidlikuks. „Maja kõrvale ehitasin sauna, kuhu kõigepealt tegin jõusaali, siis töötoa, sest kuskil oli vaja pille hoida. Me teeme külas meestega bändi kah.“

Pisut eemal on ka Rudo meisterdatud masinakuur. Rudo abikaasal on maad hektar ehk Ukraina kombel öeldes 100 sotnikut, kus suuremalt jaolt kasvavad aed- ja puuviljad.

„Mul ei olnud kahtlust, et sõjaks läheb. Kui ikka 200 000 meest seisis venelastel piiri taga, oli asi selge. Ostsin generaatorile bensiini, Freeneti taldriku,“ räägib ta ettevalmistustest ning lisab, et sidefirma lasti sõja esimesel päeval Kiievis raketiga puruks ja 24. veebruaril alanud sõjaga koos kadus side maailmaga hoobilt.

„80 kilomeetri kaugusel, kui rünnati Borispoli lennujaama, sain aru, et sõda on alanud. Isegi need Hostomeli lennujaama peale lennanud helikopterid läksid üle meie. 30 kilomeetri kaugusel asunud raketikompleks pani aknad värisema,“ märgib ta. „Suutükituli kajas vastu nagu aafriklaste trummid. Sain aimu, mida tähendab suurtükkide laul.“