ARVUSTUS | „Kadumise lühikursus“. Filmid, mis õpetavad märkama suuremat tähendust

Äsja jõudis kinodesse uue andekate režissööride põlvkonna kunstiliste lühifilmide kogumik „Kadumise lühikursus“, mis koondab viis filmi – kõik erakordselt head.

Filmisõpradel tasub need nimed meelde jätta: Madli Lääne, Tõnis Pill, Katariina Aule, Rebeka Rummel ja Eva Mägi.

Julgen „Kadumise lühikursust“ võrrelda 1977. aastal esilinastunud kassetiga „Karikakramäng“. Seal oli kolm lühifilmi: „Promenaad“, „Salakütt“ ja „Tätoveering“, millega said kinopublikule tuttavaks Peeter Urbla, Toomas Tahvel ja Peeter Simm. Operaatoritöö kõigile kolmele oli Arvo Iho tehtud.

Viiest kõige kunstilisem

Režissöör Madli Lääne „Kallid reisijad“ (tootja Stellar Film) – viiest lühifilmist ehk kõige kunstilisem – pani küsima, et mida teevad meie käed, kui sõidame trammis. Ega me sellest ju mõtle. Aga filmi tegijad on mõelnud, ja näitavad. Vanad käed ja noored käed. Veel enne, kui kaamera jõuab käte omanike nägudeni, tekib dramaturgia. Mõte juhatatakse liikuma. Kui käte rahu ja rahutus käes, näidatakse trammis sõitjate poose. Need omakorda panevad mõtlema, mis inimestega on tegu ja kuhu nad sõidavad.