Kuidas koguda biojäätmeid lõhnavabalt ja lisaruumita?

Biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi. Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.

Juba 2023. aasta lõpuks peavad omavalitsused tagama, et elanikud koguksid biojäätmed konteinerisse või kompostiks kohapeal.

Biojäätmete eraldamine muust prügist on oluline, sest see võimaldab neid ringlusse võtta. Eraldi kogutud biojäätmetest valmistatakse Eestis enamasti komposti, millega jõuavad loodusest võetud ained tagasi mulda. Lähiaastail on näha ka biogaasi tootmise kasvu – seda kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.

Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sorteerida ning nii lasemegi väärtusliku ressursi raisku. Et seda vältida, tuleb biojäätmeid eraldi koguda juba nende tekkekohas.

Uued nõuded tulekul

Paljudes omavalitsustes on olnud biojäätmete vedu korraldatud juba aastaid ning ka lubatud kompostida. Siiski näitas 2020. aastal läbi viidud uuring, et olmejäätmete konteinerid sisaldavad kolmandiku ulatuses ikka biojäätmeid. Uue muudatusega peavad aga kõik omavalitsused looma elanikele võimalused biojäätmeid konteineriga ära anda – ka eramajades ja väiksemates kortermajades.

Kuidas biojäätmete kogumine elanikelt korraldada, jääb iga omavalitsuse otsustada. Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida graafiku alusel tühjendab jäätmevedaja. Eramajades või maapiirkondades võib biojäätmeid soovi korral koduaias kompostida.

Tähele tuleb panna, millised nõuded on seadnud omavalitsus kompostimisele. Kui aiajäätmeid võib kompostida ka lahtiselt, siis toidujäätmed vajavad kinnist kompostrit. Lahtisena meelitavad need ligi närilisi, linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema.

Vastupidiselt arvamusele, et kompostimiseks peab kasutama vaid kindlat tüüpi kalleid kompostreid, võib tegelikult kompostimiseks vajaliku kasti meisterdada ise. Samuti on kauplustes müügil väga erinevas hinnaklassis kompostreid, mistõttu valikuvariante on kindlasti mitu. Oluline on aga jälgida, millised nõuded kompostimisele on kehtestanud kohalik omavalitsus. Ka need ei ole välja mõeldud asjata, vaid eesmärgiga säilitada hügieen ja hoida inimeste tervist.

Kuidas sortida ebamugavuseta?

Levinum müüt biojäätmete liigiti kogumisel on sellega kaasnev lõhn ja täiendava ruumi vajadus köögis. Tegelikult aga ei haise biojäätmed eraldi kogudes rohkem kui segaolmejäätmete seas. Biojäätmeid tuleks koguda lahtises anumas, et oleks õhu juurdepääs, siis ei hakka need ka haisema. Pigem on eraldi kogumine hügieenilisem, sest jäätmeid viiakse välja ja sagedamini. Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumise korvi, selleks sobib ka mis tahes väiksem kast.

Kõige nutikam on kasutuses olev prügikast jaotada sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus ei muutu sellest, et asute neid liigiti koguma.

Biojäätmete hulka käib näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, muna- ja pähklikoored, aga ka pehme majapidamispaber või pabersalvrätid, samuti kohvipaks, paberfiltrid, lõikelilled, ilma potita toataimed.

Kõigil oma retsept

Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professori Mait Kriipsalu sõnul tuleks kompostimisest mõelda kui küpsetamisest – igaühel on oma retsept ja lähteained. „Aga millises vahekorras neid lähteaineid panna, seda tuleb katsetada,“ selgitab ta.

Materjalide tasakaal selgub katsetamise käigus, kuid on kaks aspekti, mis aitavad eduka tulemuseni jõuda. Esimesi asju, millele mõelda, on piisava hapniku olemasolu. Kui seda on vähe, tuleb võtta hark või varras ning kompost läbi segada. „Niiskusesisalduse määramiseks võta peotäis ja pigista,“ soovitab Kriipsalu. Kui vett ei tilgu ning kompost on hea mulla lõhnaga, kohev ja struktuurne, on see valmis.

Aga kui niiskust on kompostitavas materjalis liiga palju, hakkab see mädanema. Seetõttu on vaja komposti kaitsta ka liigse vihma eest. Vastupidises olukorras, kus kompost jääb liiga kuivaks, võib seda veidi kasta.

„Päris metsa ei lähe kompost kunagi,“ julgustab Kriipsalu. Valminud komposti saab kasutada aias väetisena. Eelkõige sobib kompost – sõltuvalt sellest, mida on kompostitud – õis- ja lehtdekoratiivsete või ka söögitaimede kasvatamisel kasutamiseks.

Kompostri võib ise ehitada

Kompostreid leiab kaubandusest mitmesuguseid: on lihtsamaid, aga ka näiteks temperatuurianduri ja soojendajaga variante, et talvel õues kompost ära ei külmuks. Valimisel tasuks läbi mõelda, kuhu on plaanis kodus komposter paigutada ning mida võimaldab rahakott. Poes müüdavate kompostrite hinnad ulatuvad kohati mitmesaja euroni.

Tegelikult võib koduse kompostri ka ise ehitada, kui materjal on selleks olemas. Tihti jääbki ehitustegevuse käigus lühemaid lauajuppe üle ja siis on hea võimalus neid kompostri tegemiseks ära kasutada.