Kuidas täiesti ohutust puugist sai üks Eesti kardetum elukas?

„Entsefaliiti ja borrelioosi meil varem ei tuntud. Entsefaliiditekitaja ilmus Eestisse möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel idast, borrelioositekitaja mõnikümmend aastat hiljem läänest,“ ütleb entomoloog Mati Martin.

Terviseamet hoiatab inimesi metsas varitsevate puukide eest igal kevadel. Just oht haigestuda rasketesse, hilisemaid tüsistusi põhjustavatesse haigustesse on põhjus, miks peaks puugihammustusi vältima. See ei ole aga alati nii olnud, aastasadu elati Eestis puugihirmuta.

Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi teaduri Mati Martini sõnul ei saa andmete puudumise tõttu öelda, kas meie maal elas puuke vanasti rohkem või vähem, aga inimesed puutusid nendega harvem kokku. Puugid elasid metsas, kus talurahvas käis küll marjul ja seenel, aga enamasti toimetati põllul ja heinamaal. Olulised puukide toitjad olid sel ajal kariloomad, kelle seljas ei pandud parasiite sageli tähelegi.