Kas kortermajja kaamerate paigutamine riivab privaatsust? Riigikohus tühistas ühistu enamuse otsuse

Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus.

Riigikohus selgitas kortermajja valvekaamerate paigaldamise võimalusi

Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus.

Üks Tallinna korteriomanik vaidlustas nimelt kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega muu hulgas paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust, sest neid saab kasutada korteriomanike jälgimiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas korteriomaniku avalduse ja tunnistas ühistu otsuse tühiseks. Kolleegium selgitas, et valvekaamerate kasutamine on EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse järgi isikuandmete töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. Korteriühistu võib selle tagada kahel erineval viisil.

Täpsustatud peab olema ka see, kellel on kaamerasalvestistele juurdepääs, milline on andmete säilitamise aeg jne. Samuti on soovitav välja panna teavitussilt.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Samas peab sel juhul esinema õigustatud huvi kaamerate kasutamiseks, mis kaalub üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või põhiõigused.

Praegusel juhul paigaldas ühistu valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde inimeste turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks, muu hulgas võimalike varaste tabamiseks. Kaamerad olid väidetavalt vajalikud, sest tegu on endise ühiselamuga, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse järele – paljud korterid on välja üüritud ja hoones on nähtud liikumas narkomaane.

Riigikohus leidis, et selliste põhjenduste alusel võis esineda õigustatud huvi kaamerate paigaldamiseks. Samas ei kaalunud ühistu otsuse langetamisel, kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused. See tähendab, et niisuguse otsuse tegemiseks oleks tulnud üldkoosolekul heaks kiita ka valvekaamerate kasutamise tingimused.

Kolleegium selgitas, et tulenevalt üldmäärusest peavad kaamerate kasutamise tingimustes olema välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, andmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus. Täpsustatud peab olema ka see, kellel on kaamerasalvestistele juurdepääs, milline on andmete säilitamise aeg jne. Samuti on soovitav välja panna teavitussilt.

Riigikohus rõhutas veel, et kui kaamerate paigaldamine otsustatakse üldkoosolekul häälteenamusega, siis tuleb anda kõigile korteriomanikele enne koosolekut võimalus tutvuda kaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Piisab sellest, kui koosoleku kutses on olemas viide, kus korteriomanikud saavad tingimustega tutvuda. Selle nõude rikkumise korral on üldkoosoleku otsus tühine.

Riigikohtu määrusega on võimalik tutvuda siin.

Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalidega videovalve korraldajatele saab tutvuda siin.