Võistlusel on kaks vooru. Esimeses tuleb esitada ise valitud katkend mõnest Carl Robert Jakobsoni kõnest, teises voorus oma koostatud isamaaline kõne.

Noored võitlevad eesti vaimupõllul

Noored olid õpetajate abiga valinud katkendeid kõigist kolmest Jakobsoni isamaakõnest. Populaarseimaks osutus „Võitlemised Eesti vaimupõllul“, ent mööda polnud mindud ka teistest.

Kuigi võistlusel selgus, et Jakobsoni kõnedega on noortel raskem suhtestuda, oli seal häid lähenemisi. Pildi pööras ümber teine voor, kus noored pidid esitama omaloomingulise teksti enda jaoks olulisel teemal. Ja parimad tegid seda säravalt.

Järgmiseks aastaks on kaks eesmärki. Esiteks, et kõnevõistlusest võtaks osa noori üle Eesti, ning teiseks, et see toimuks kahes kategoorias: põhikooli ja gümnaasiumi õpilased.

Omaloomingulistes kõnedes räägiti isamaast, aga ka näiteks juurtest, laulupeost ja põllumajandusest, ent võitja Kaarel Kristofer Kerge lahkas näitlejameisterlikult hoopis teemat, mida teha, et Eestis oleks vähem lolle.

Teise koha sai Voore põhikooli noormees Viljo Salumägi, kes andis väga hästi edasi emotsiooni oma kodukülast, kuid tõi selle taustal välja ka suurema probleemi külade tühjenemisest.

Kolmandaks tuli Miina Härma gümnaasiumi 9. klassi noor Mart Väljamäe, kellele läks ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi eripreemia kõige jakobsonlikuma kõne eest. Terane oli tema lõpumõte tänapäeva noortest. „Näen noori, kes muudavad maailma paremaks. Tõsi, osa neist magab hetkel tagapingis, kuid pidage meeles – kui selle eest hästi hoolitseda, kasvab ka väikseimast tõrust võimas tamm.“

Kolmele auhinna saanule pakkus väga head konkurentsi ja jäi vaid ühe punktiga neljandaks August Karro Avinurme gümnaasiumist. Tublid olid ka kõik teised võistlejad.

Kõnevõistlus peaks olema üle-eestiline

Jakobsoni kõnevõistlus ei saa mööduda suurmehe endata.

„Kõnelemine on oskus, aga on ka suur vastutus,“ pani noortele südamele žürii liige, raadio- ja teleajakirjanik Märt Treier. Ta tõi näiteid suurtest kõnemeestest, kes on muutnud oma riigi või maailma saatust, seda siis kas positiivses või negatiivses suunas.

Võistlus, mida on peetud juba 15 aastat, oli algselt mõeldud nendele koolidele, mis asuvad Carl Robert Jakobsoni elu ja tegevusega seotud paikades. Nüüd, kui noorte patriootlik kasvatus on eriti oluliseks muutunud, soovivad korraldajad osalejate ringi laiendada ning muuta võistlus üle-Eestiliseks.

Aasta jooksul vaadatakse üle reglement ning järgmiseks aastaks ongi kaks eesmärki. Esiteks, et võistlusest võtaks osa noori üle Eesti, ning teiseks, et see toimuks kahes kategoorias: põhikooli ja gümnaasiumi õpilased.

Üks Tormas peetava Carl Robert Jakobsoni kõnevõistluse algatajaid ja eestvedajaid on põllumehena tuntuks saanud Ahto Vili.

„Ma olen 40 aastat Jakobsoni fänn olnud ja tema osa Torma kandi ajaloos propageerinud,“ ütles nüüdseks aktiivset pensionipõlve pidav Vili. „ Üle-Eestiline noorte kõnevõistlus siin, Tormas, oleks väärikas lugupidamisavaldus sellele suurmehele.“