Biojäätmete sorteerimine on imelihtne, sisuliselt tuleb järgida vaid üht põhimõtet

„Biojäätmete käitlemise juures on täna suurimaks väljakutseks see, kuidas saada inimesi biojäätmeid sorteerima,“ ütleb Ragn Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti.

Eestis tekib aastas 120 000-150 000 tonni biojäätmeid, millest vaid 10-15% praegu eraldi välja sorteeritakse. Samas on biojääde üks lihtsamini ringlusesse suunatav materjal ning kui need on eraldi sorteeritud, loob see Pesti sõnul uusi põnevaid võimalusi kodus tekkivate jäätmete materjalina taaskasutusse suunamisel.

„Esiteks on välja sorteeritud biojäätmete ringlusesse suunamine tõesti väga lihtne. Kui need on segaolmejäätmetest eraldatud, jääb suuresti alles kuiv materjal sh plast, metall, klaas, puit jms mis loob eelduse, et tulevikus võiks hakata segaolmejäätmeid sorteerimisrobotitega varustatud liinidelt „läbi laskma“ ja sealt saab kätte veel materjale, mida uuesti ringlusesse suunata. Selleks peab see aga olema kuiv ja biojäätmetevaba,“ selgitab prügifirma äriarendusjuht.