FOTOD | Saevõlurid pakuvad Maamessil vaatemängu

Sel nädalal võistlevad Tartus maailma parimad raiesportlased, kõrges mängus loodavad sõna sekka öelda ka eestlased.

Eelmine kord said meie raiesportlased kodupubliku ees võistelda 2006. aastal Otepääl ja siis jäi võistkondlik kuld Eestisse. Toonasest tiimist on endiselt rivis Taavi Ehrpais ja tänavugi panustab Eesti koondis eelkõige meeskonna edule.

„Meie individuaaltase nii viimase vindi peal ei ole,“ hindas koondise liige Jarro Mihkelson. „Alade lõikes võib kellelgi küll poodiumile asja olla.“

„Individuaalklassis peab alati olema ka veidi õnne,“ nentis Austria koondise liige, 2014. aastal Šveitsis juunioride maailmameistriks tulnud Mathias Morgenstern, kes loodab samuti eelkõige heale tiimitulemusele.

Kelle vastu eestlased lähevad?

Tartus toimuvatel raiespordi maailmameistrivõistlustel on stardis 95 võistlejat, neist 11 on naised ja 18 U24 klassi noored. Eelkõige on esindatud Euroopa metsarikkamad riigid. Kaugeim külaline on Jaapani koondis.

Kohal on mh valitsev maailmameister, Saksamaad esindav Marco Trabert. Eelmistel, koroonaeelsetel maailmameistrivõistlustel 2018. aastal Norras püstitas ta rekordi, kogudes viie ala peale 1678 punkti. Samuti on tema käes laasimise maailmarekord.

Tartusse sõidab ka maailma praegune teine raiemees, norralane Ole Harald Løvenskiold Kveseth.

Üks staažikamaid raiesportlasi maailmameistrivõistlustel on viieteistkordne Soome meister, kuuekordne Eesti meister ja ühekordne Poola meister Jukka Perämäki, kes alustas raiespordiga juba 1990. aastal.

MMil soovitab Mihkelson silma peal hoida ka naisteklassi võistlusel, sest seal on osalejaid varasemast enam ning oodata on põnevat jõukatsumist.

Maailmameistrivõistluste viiest alast – puude langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine – kõige vaatemängulisem ehk langetamine leiab aset Maamessi alal, teised üle tee Eesti Maaülikooli ees.

Elupõline metsamees Taavi Ehrpais (Husqvarna) on koondise kogenuim liige, kes alustas raiespordiga juba 1996. aastal ja on Eestit korduvalt ka raiespordi-MMil esindanud.

Helvis Koort (Husqvarna) on raiespordiga tegelenud üle kümne aasta ning saavutanud kaks Eesti meistritiitlit (2019 ja 2021) ning esikoha Euroopa noorte meistrivõistlustel 2010.

Luua metsanduskoolis ala juurde jõudnud Jarro Mihkelson (STIHL) on mitmekordne Eesti juunioride meister. Alates 2018. aastast võistleb ta profiklassis ning kohe tuli ka esimene Eesti meistritiitel, sama tulemust kordas ta 2022. aastal.

Naiste arvestuses pääses koondisesse STIHLiga võistlev Karina Riive, kes alustas raiespordiga mõned aastad tagasi, samuti Luua metsanduskoolis õppides. Praeguseks on temast saanud Eesti parim naisraiesportlane.

U24 ehk noortearvestuses sai koondisesse Husqvarnaga võistlev Peeter Mitt, kellelt võib loota maailmatasemel tulemust. Kuigi noormees võistleb juuniorklassis, on ta püstitanud juba kaks Eesti absoluutset rekordit: langetamises ja ketivahetuses.

Raiespordi aladest peab Mitt just langetamist kõige huvitavamaks. „Seal on nii palju asju, mida sa jälgima pead. Aga kui sul hästi läheb, siis see on ala, mis annab kõige rohkem punkte,“ selgitas ta.

Eestil kui korraldajamaal on õigus MMil välja panna ka teine koondis, kuigi võistluse ametlikus arvestuses osaleb ainult esimene. B-võistkonda kuuluvad profiklassis Raino Kivi, Sulev Tooming ja Markus Mitt, naiste arvestuses Kertu Evert ja U24 klassis Ralf Elfenbein.

Raiespordi MM avati kolmapäeva õhtul rongkäigu, muusika ja tulevärgiga. Vaata galeriid!

Teist korda Eestis: raiespordi-MM Tartus

19.–22. aprillini toimuvad Tartus raiespordi maailmameistrivõistlused. Kõige vaatemängulisem osa ehk langetamine leiab aset Maamessi alal, teised võistlusalad üle tee Eesti Maaülikooli ees. Messialale on sissepääs piletiga.

Maamessi ühe osana on Eestis raievõistlusi korraldatud üle 20 aasta.

Raiespordi-MM toimus esmakordselt 1970. aastal. Eestis korraldatakse seda teist korda, eelmine kord oli 2006. aastal Otepääl.