Lihatööstuse juht: toidu käibemaksu hoitakse mujal ELis madalana. Sama soovituse peale saime valitsuselt maksutõusu

„Olukorras, kus inimeste ostujõud raugeb ja tulekul on käibemaksu tõus, peaksid toidutootjad ja jaekaupmehed istuma ühise laua taha, et leida lahendus, kuidas saaks kodumaine toiduainetööstus kestlikult jätkata,“ sõnab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

„Eesti toidutootjate jaoks on olud muutunud juba väga kriitiliseks. Mitmed on juba oma tegevuse lõpetanud ja paljud lõpetamise piiril. Kõigi sisendite hinnad on meeletult tõusnud ja tarbijate ostujõud samas langenud. Näiteks kõik lihatööstused püsivad sügavas kahjumis,“ kirjeldas Kruustük toidutööstuse hetkeseisu.

Inimeste toidukorv on aastaga üle 20% kallinenud. Mitmetest uuringutest selgub, et tublisti üle poole tarbijatest peab oma oste rahaliselt väga valima ja otsib sooduspakkumisi. „Uuringufirmade küsitlustest tuleb välja, et märkimisväärse osa inimeste jaoks on toiduhindade lagi käes ning jätkuva hinnatõusu korral loobutakse näiteks kala- ja lihatoodete ostmisest,“ tõdes Kruustük.

Kuna väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvis moodustab toit märkimisväärse osa, siis enamik Euroopa riike maksustab toiduaineid madalama käibemaksumääraga.

Kuna väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvis moodustab toit märkimisväärse osa, siis enamik Euroopa riike maksustab toiduaineid madalama käibemaksumääraga. Kruustüki sõnul on tootjad seda meedet ka valitsusele soovitanud, kuid selle asemel saadi nüüd hoopis käibemaksu tõus.

Tema sõnul tootjad sellest olukorrast üksinda välja ei rabele, kuna tooraine on lühikese ajaga kallinenud ligi 80 protsenti, kuid toodete hinda on samas tõstetud vaid 10-15 protsenti. Sealiha hind tegi hiljuti viimase 20 aasta hinnarekordi. „Jaekettidel oleks võimalik seda situatsiooni veidi tasakaalustada,“ lisas Kruustük. „Samuti võiksid riigijuhid veel debatti pidada, sest Euroopa Liidu teised riigid on otsustanud oma toiduainetele erandina madalama käibemaksu kehtestada.“

„Kutsun vastavaid alaliite korraldama toidutootjate ja jaekaupmeeste ümarlaua, et ühiselt leida lahendus, kuidas kodumaine toiduainetööstus saaks ka edaspidi jätkusuutlikult toimida,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees. Tema sõnul võidaksid koostööst nii tarbijad, kaupmehed kui ka kohalikud tootjad. „Ühiselt lahendusi otsides saaksime poelettidel säilitada mitmekülgse valiku eestimaiseid maitseid,“ lisas Kruustük.

Kruustüki sõnul on jaekettidel praegu valikukoht, kas tuua oma private label tooteid (välismaal toodetud, aga kohaliku kaubamärgi all müüdav toode - toim.) teistest riikidest sisse või anda kohalikule tootjale võimalus pakkuda tarbijatele kodumaist toitu. Eesti tootjad ei suuda hinnas võistelda Euroopa masstehastega. Pealegi liiguks sedasi tarbijate raha riigist välja.