Seninägematu tehnikaparaad Maamessil
Täna Tartus algava ja kolm päeva kestva Maamessi seitsme hektari suurune näituseala hakkas masinatega tasapisi täituma juba eelmisel nädalal. Väljapanek on esinduslik, seda tullakse uudistama ka Soomest ja Lätist, kus sellist tehnikat ei näe.
„See mess on nii suur ja masinad ka suured, et paljud on oma traktorid või muud seadmed juba nädal enne messi algust kohale toonud või siis sätivad oma väljapanekuid üles,“ iseloomustas Maamessi kommunikatsioonijuht Henrik Urbel läinud reedel aina kirjumaks muutuvat pilti.
Seitse päeva enne messi algust sõitis näituseplatsile ja võttis esimesena oma koha sisse tuttuus teraviljakombain Deutz-Fahr 9306 TS, mis on ka üks messi naelu. Sel moel tõstetakse esile eriti innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid või masinaid. Ühtekokku on seekord eri valdkondade peale 16 messinaela.
„Ma pole ammu kombainiga sõitnud, oli natuke harjutada vaja, seepärast tulin varakult kohale ja oli hea rahulik platsile sõita,“ tunnistas Valdek Küppas, kes Baltemi hingekirjas olles on ühtlasi Deutz-Fahri Baltikumi tootejuht.
Konkurents kasvab
Muide, Küppas on ka ise neli hooaega kombainer olnud. Ta oli 18aastane, kui esimest korda kombainerina töötas. See oli aastal 1981 ja masinaks oli siis Niva. Kuigi kombainid on selle ajaga palju muutunud, siis põhiolemus on neil sama. Seega mees teab, mis kombaini sees toimub.
Mis siis teeb selle 7,5meetrise Bisco heedriga kombaini uudseks ja messinaela vääriliseks? Ühtpidi kas või see, et Maamessil on küll Deutz-Fahri brändi varemalt esindanud mitu firmat, aga keegi neist pole lisaks traktoritele toonud kombaini messile. Tegu on esimese lintidega Deutz-Fahri teraviljakombainiga Eestis. Üleüldse on Eestis praegu selle firma kombaine üle kümne, kuid uuemaid on vähe.
„Üks sama marki uus kombain on meil Võrumaale müüdud, aga too on ratastega, messil on väljas lintidega variant,“ rääkis Küppas. „Kui heedri laius läheb üle kaheksa meetri, on lintidega masina töö üldiselt stabiilsem, teisest küljest aga, kui on pehmed põllud, on lintidega kombainid ainsad, mis siis seal liiguvad.“
Tuttuus hiiglane on mõeldud demokombainiks ja seda ei müüda enne, kui vähemalt kümme demoüritust Eestimaa eri paigus tehtud.
„Kuluaaridest on kuulda, et huvi meie kombaini vastu saab suur olema. Kuna kombainiturg on üsna konkurentsitihe, messilgi on hulk firmasid oma põllulaevadega väljas, siis on, mida vaadata ja mõelda,“ sõnas Küppas, lisades, et Baltem on messil väljas veel ka Deutz-Fahri seitsme uue traktorimudeliga.
Sauna-aasta ka messil
Seekordne Maamess oma väljapanekutega on ka igati sauna-aasta vääriline. Oma saunadega on Tartusse tulnud vähemalt seitse firmat ja neist kogunisti kuus on Lõuna-Eestist. Näha saab väga eriilmelisi saunu ja on, mida uudistada. Või siis ka kaupa teha.
Võrumaa firma GoSauna OÜ tutvustab näiteks klaasitud välisaunu. Messile on kaasa võetud erilise kujundusega kolmnurkne klaassaun. Valikus on nii toonklaasid kui ka peegelklaasid – vastavalt sellele, mida klient soovib.
„Klaassaunad on Eestis siiski suhteliselt uus asi. Kuna eestlane on väga arg, siis messil saab inimesi harjutada, et ka selline võib saun olla, annab võimaluse seda ise käega katsuda,“ tunnistas tegevjuht Tõnis Org.
Oru sõnul on nad klaassaunadega turul olnud seni vaid paar aastat, kuid eeltöö on käinud pikemalt. Mõte tuli isiklikust vajadusest. Soovist teha väike saunake.
„Kuna ise olen kujundaja, ei tahtnud ma sellist pimikut teha, 2×2 meetrit ruumi, kus klaustrofoobia tekiks, ja ega naine samamoodi väikest ei tahtnud. Ütlesin, et teeme siis klaasist ja nii ta sündiski. Selleks see klaassaun hea ongi, et saab nautida 360kraadist vaadet enda ümber,“ meenutas Org.
Läbipaistev katus lubab omakorda vaadelda pilvi või öösel tähtigi. Väiksus võimaldab sauna panna kuhu tahes. Olgu siis aeda, metsa, mere äärde, kas või katusele.
Nende saunad on puidust raamil pleksiklaasiga. Tänu kergusele ja sellelegi, et erinevalt tavaklaasist pole pleksiklaas purunev, on need ühes tükis transporditavad. Vajadusel saab muidugi ka tükkidena kohale toimetada, kui sinna ei juhtu korralikku teed viima. Teisipidi jälle klaassaunu on raske müüa, sest inimesed ei kippuvat uskuma, et see soojaks läheb. On nii puu- kui ka elekterküttega variandid. Oru sõnul on ta 25 sauna maha müünud ja pole ükski tagasi tulnud.
„Kui osta toonklaasidega versioon, siis ei näe ka teised, mis ma seal saunas teen. Välja näeb aga toonklaasiga kenasti, sama efekt nagu toonklaasitud auto puhulgi,“ rahustas Org neid, kes privaatsuse pärast sellises uue ajastu saunas muret tunnevad.
Haruldane võimalus sigu silitada
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul võtab 29. korda peetavast messist osa ligemale 450 ettevõtet üheksast riigist.
„Tänavune Maamess tuleb läbi aegade kõige rahvusvahelisem, sest meil on au võõrustada raiespordi maailmameistrivõistlusi. Mõõduvõtule sõidavad kohale 22 riigi raiesportlased, kellest kaugemad on pärit Jaapanist,“ tundis Kikkul heameelt.
See on metsandussektori suursündmus, mis üle 16 aasta toimub taas Eestis. Maamessi show arena'l on messi kahel esimesel päeval vaatemänguline langetamine ning viimasel päeval teatevõistlus. Muudes raiespordi alades võetakse mõõtu maaülikooli linnakus.
Kikkuli kinnitusel on eksponendid näinud väljapanekutega tõsiselt vaeva ja esmaesitlusi on oodata palju. Põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse valdkondades tegelevatel inimestel on, mida vaadata.
Tänavu on lisaks tublidele lihaveisekasvatajatele messist osa võtmas ka Eesti Tõusigade Aretusühistu koos seakasvatajatega, et tutvustada eestimaist seakasvatust ja sealiha.
„Sea nägemine kuulub paljude inimeste jaoks kindlasti eksootika valdkonda, Maamessil saab sigu uudistada ja silitada,“ lubas Kikkul.
Nagu tavaks kujunenud, saavad seekordki messikülalised degusteerida ja kaasa osta ka head kodumaist toitu. Valik 1200ruutmeetrises toidumessi paviljonis peaks igaühe rahakoti küll omajagu kõhnemaks tegema. Aga kõht tänab.
Eelmisel Maamessil aasta tagasi oli 40 056 külastajat.
