Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi

Narva-Jõesuust ehk tollase nimega Hungerburgist sai XIX sajandi viimasel veerandil üks Eesti suurimaid ja kuulsamaid kuurorte, kuhu kerkisid krahvide, parunite, kaupmeeste ja töösturite erilise väljanägemisega villad.

Kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolph Friedrich Hahnilt. Tegutsema asuti 1874. aastal Narva linnaarhitekti Aleksander Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski juhtimisel. Planeering oli omas ajas väga uudne. Looduskeskkonda peaaegu muutmata rajati suurte kruntide keskele rohelusse uppuvaid villasid, alevi keskele jäeti looduspargid.

Eeskuju võeti oma aja kõige moodsamatest kuurortidest, eelkõige Brightonist Lõuna-Inglismaal.