27.04.2023, 10:26

AINULAADNE EUROOPAS | Muistse lahingupaiga otsingul leiti hoopis 800 aastat peidus olnud aarded

1268. aasta Rakvere lahingu paiga otsijad leidsid maapõuest 23 haruldast pronkskaussi, hõbeehteid, klaaspärleid ja isegi toorrauakamakaid.

Ain Mäesalu

arheoloog

Rein Sikk

rein.sikk@maaleht.ee

XI–XIII sajandisse dateeritud kausside otstarbe kohta on Lääne-Euroopas pakutud välja mitmesuguseid oletusi. Neid on seostatud kirikliku liturgiaga, aga peetud ka aadlike laua- või rituaalseteks kätepesunõudeks, mis pidid näitama omaniku staatust. Eestis võis sellistel kaussidel olla ka mingi muu tähendus. Põhiosa kausse on leitud Virumaalt. 1220. aastal toimus Virumaal omamoodi võiduristimine taanlastest ja sakslastest preestrite vahel. Sakslasi õigustava Henriku Liivimaa kroonikas märgitakse, et taanlased olevat ristitud eestlastele pühitsetud vett kaasa andnud, et nad ristiksid ise oma pere, naisi ja lapsi. Pole välistatud, et püha vee kõrval anti ristimiseks kaasa ka „ristimisvaagnaid“.

FOTO: Dmitri Šutov | Erakogu

Aprilli keskpaiku otsisid 23 detektoristi otsinguklubidest Kamerad ja Vironia koos arheoloogidega Lääne-Virumaal Rahkla küla maadel XIII sajandi Eesti suurima, Rakvere lahingu võimalikku toimumispaika. Lahinguga seotut ei avastatud, küll aga leiti mitmeid muinasesemeid ja mõned aarded.

Kõige erakordsemaks leiuks olid umbes 800 aasta eest maha maetud hansakausid, millest kaheksal suuremal on sisepinnale graveeritud joonised ja ladinakeelseid tekste. Pärast konserveerimist saavad asjahuvilised neid tõenäoliselt näha Rakveres Virumaa Muuseumides.

Kommenteeri Loe kommentaare (86)