Vello Vaher: ka minul kõik kohad valutavad, eriti kui vihma sajab. Paar nõksu selle vastu muidugi on

Eesti kuulsaim kondiväänaja Vello Vaher tähistab järgmisel pühapäeval 60ndat sünnipäeva ja ütleb, et läheks iga kell uuesti talendisaatesse. „Olen eluaeg tahtnud olla originaalne, eks see ongi mind elus edasi viinud.“

false

Legendaarne tsirkuseartist Vello Vaher on pisikese Eesti oma imetrikkidega maailmakaardile viinud. Kui ta hambupidi lae all keerleb, ohhetab rahvas saalis, et nüüd kukub alla. Teleka ees olijad jätavad võileiva söömise pooleli ja jälgivad etteastet, hing kinni. Ameerika talendisaates käimine on Vello enese jaoks märgilise tähtsusega, peab seda koguni oma elu suurimaks saavutuseks. Pealegi andis telesaates esinemine (ja hiljem aastate jooksul mitmete maade talendisaadetes osalemine) justkui uue hingamise, eriti pärast 2017. aastal juhtunud õnnetust, mil vigastada sai lülisammas.

Elu enne ja pärast

Oma elu jagabki Vello laias laastus kaheks – enne ja pärast talendisaadet. „Olen elanud nelja-viie-kuue inimese elu, teinud palju suuri asju. Naine mul arvab, et minu suurimad saavutused on viis last. Aga ka raamatud, beebivõimlemise metoodika väljatöötamine. Minu jaoks on suurim talendisaade. Aga noh, eks otsin end siiamaani.“

Viimane sõu, kus Vello Vaher üles astus, oli eelmise aasta jaanuaris Prantsusmaal, saates „Game of Talents“. Kümme aastat ei tohi ta seal toimuvast kõssata, leping sunnib vaikima. Kui uuesti kutsutaks, läheks ta kohe. Või õigemini – mitte päris kohe, vaid pisukese ajavaruga. „Iga aastaga läheb raskemaks, aina keerulisem on jalga kaela taha saada. Vajan rohkem aega enda vormi viimiseks,“ ütleb Vello vahetult enne juubelit oma Rannamõisas asuva veski ees istudes. Jalas suusasaapad, higipiisad kiilal pealael pärlendamas. Just sai veetud käruga kive, kaevatud, kobestatud, istutatud, raiutud, saetud, lihvitud, niidetud, riisutud, tassitud liiva, koristatud.