Elu enne ja pärast

Oma elu jagabki Vello laias laastus kaheks – enne ja pärast talendisaadet. „Olen elanud nelja-viie-kuue inimese elu, teinud palju suuri asju. Naine mul arvab, et minu suurimad saavutused on viis last. Aga ka raamatud, beebivõimlemise metoodika väljatöötamine. Minu jaoks on suurim talendisaade. Aga noh, eks otsin end siiamaani.“

Viimane sõu, kus Vello Vaher üles astus, oli eelmise aasta jaanuaris Prantsusmaal, saates „Game of Talents“. Kümme aastat ei tohi ta seal toimuvast kõssata, leping sunnib vaikima. Kui uuesti kutsutaks, läheks ta kohe. Või õigemini – mitte päris kohe, vaid pisukese ajavaruga. „Iga aastaga läheb raskemaks, aina keerulisem on jalga kaela taha saada. Vajan rohkem aega enda vormi viimiseks,“ ütleb Vello vahetult enne juubelit oma Rannamõisas asuva veski ees istudes. Jalas suusasaapad, higipiisad kiilal pealael pärlendamas. Just sai veetud käruga kive, kaevatud, kobestatud, istutatud, raiutud, saetud, lihvitud, niidetud, riisutud, tassitud liiva, koristatud.