Samas ei tähenda see, et eakamad inimesed ei taha või ei suuda uusi (digi)oskusi omandada. Telia on osalenud varasemalt erinevatel seenioridele suunatud sündmustel ja festivalidel, kus osalejad on saanud tutvust teha nii uute seadmete kui erinevate digilahendustega. Just seetõttu julgeme ka ümber lükata väited, nagu ei läheks eakamatele inimestele tehnoloogilised uuendused korda. Vastupidi – kui anda inimestele võimalus astuda ligi ja teha tutvust mõne uue ja ägeda asjaga, siis üldjuhul seda ka tehakse.

Seda kinnitavad ka erinevad olukorrad meie igapäevaelust. Nii palju on toredaid näiteid sellest, kuidas vanavanemad oma lapselastega näiteks videokõne vahendusel rõõmsalt ühenduses on. Samuti on väga südantsoojendav näha, kuidas mõni algkooliõpilane õpetab oma vaaremale või vaarisale, kuidas nutitelefoni puutetundlikku ekraani kasutada või kuidas mõne äpiga üksteisest naljakaid pilte teha.

Lisaks on paljud seeniorid ütlemata tänulikud selle eest, kui nad on õppinud kasutama Mobiil-ID lahendusega pangatoiminguid kinnitama või kui neile näidata, kuidas saab nutitelefoniga näiteks metsa seenele minnes navigeerida, et vältida eksimist.

Need kõik on üsna väikesed ja lihtsad igapäevaselt kasutatavad digilahendused, mis tegelikult muudavad seenioride elu palju värvikamaks ning panevad neil silmad särama. Meie ehk noorem põlvkond peame lihtsalt seda tähele panema ja aitama oma vanaemadel ja vanaisadel selle uue ja põneva maailmaga tutvuda.

Mida tähendab digipädevus?

Paljud inimesed on ilmselt tähele pannud, et viimastel aastatel on hakatud päris palju rääkima sellistel teemadel nagu digipädevus, digiharidus, digihügieen ja digitaalne kaasamine.

Vähem on selgitatud seda, mida see digipädevus siis õigupoolest tähendab. Kas digipädevus tähendab seda, et ma oskan vastata telefonikõnele nutitelefonis? Või oskust lugeda Facebook’i uudiseid? Või hoopis oskust mõni äpp ise valmis arendada?

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 defineerib digipädevust kui valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.

Telias soovimegi aru saada, kuidas aidata just oma eakaid kliente nii, et neil oleks olemas vajalikud digipädevused nii igapäevaseks hakkamasaamiseks kui ka erinevate teenuste kasutamiseks.

Tähtis on, et kõik Eesti inimesed saaksid võrdselt hästi meie digiühiskonna elus osaleda ja pakutavaid võimalusi kasutada. Lisaks kaasnevad vähese digipädevusega eakatele ka riskid. Näiteks näeme, et viimasel ajal on kelmide aktiivsus märgatavalt suurenenud ning nad valivad oma sihtmärgiks just kõige haavatavamat elanikkonda ehk eakaid.

Telia toetab eakate hakkamasaamist digimaailmas

Telia on Eesti juhtiv telekommunikatsiooniettevõtte, kes pakub oma klientidele väga erineva iseloomuga teenuseid.

Kuna kõik meie ümber digitaliseerib, on ka meie pakutavate teenusetega liitumine ning nende teenuste haldamine liikunud digimaailma. Loomulikult ei soovi me, et meie eakamad kliendid sellest tulenevalt meie teenuste kasutamisest eemale jääks.

Üks meie olulisi ühiskondlikke ja sotsiaalseid eesmärke on muuta Eestis elamine ja töötamine läbi nutika ja kaasava digitaliseerimise paremaks.

Digitaalse kaasatuse puhul tegeleme nii oma võrgu ja teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse kui ka digioskuste arendamisega. Uute tehnoloogialahendustega sammu pidamine nõuab aga järeleaitamist nende puhul, kelle oskused ei ole piisavad või kelle ligipääs pole teistega võrdne. Seetõttu on Telia keskendunud eelkõige digitaalse kaasatuse parandamisele.

Aastal 2022 korraldasime koostöös Tartu Ülikooliga „Telia digimentori“ projekti. Projekt julgustas noori tegutsema koos seenioritega, et kutsuda teismelisi ja noori täiskasvanuid kaasa eri põlvkondade digipädevuste arendamise protsessi ning looma põlvkondade-vahelisi kestvaid suhteid.

2023. aastal jätkab Telia võimaluste leidmisega, kuidas eakate digioskuseid parimal moel arendada. Osaleme ka tänavusel eakate festivalil ning näeme kõigi huvilistega juba seal!