Pensionärid nõuavad: loome igasse omavalitsusse eakate nõukogud!

Eesti pensionärid võtavad eeskuju oma Soome eakaaslastest ja püüdlevad selle poole, et moodustada igas kohalikus omavalitsuses (KOV) eakate nõukogu, mis seisaks vanema põlvkonna heaolu eest.

Soomes on miinimumpension 1200 eurot ja meil on keskmine pension 704 eurot. Rahvapension on Eestis 336,39 eurot neile, kel pensioniikka jõudes pole vajalikku pensionistaaži ette näidata. Nii et selge see, et elatustaseme poolest me üle lahe eakaaslastele järele ei jõua. Küll aga oskavad Eestimaa eakad sama väärikalt ja nõudlikult oma õiguste eest seista nagu soomlased.

29. aprill on põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa päev. Eesti ja Soome eakad pidasid sel puhul Tallinnas rahvusvahelist seminari, kus tutvustasid, kuidas tegutsevad eakate nõukogud siin- ja sealpool Soome lahte.

Eakate nõukogu – mis see veel on? Paljud pole sellisest organist kuulnudki. Ometi on tänaseks moodustatud juba ligi paarkümmend eakate nõukogu üle Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) juurde. Need nõukogud on otsekui nõuandvaks organiks valla – või linnajuhtidele, kui vastu võetakse olulisi otsuseid.

„Tallinnas on eakate nõukogud kõigis linnaosavalitsustes, aga eakate nõukogusid on asutatud üle Eesti, need on Tartus, Viljandis, samuti Lüganusel, Jõhvis, Alutagusel, Toilas, Türil ja mujalgi üle Eesti - nii maal kui linnas, „ teatas Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu (EPÜL) esimees Andres Ergma.

Ta selgitas, kuna eakate nõukogudesse kuuluvad pensionäride esindajad, samuti sotsiaaltööga tegelevad ametnikud kohalikest linna-või vallavalitsustest, siis saavad inimesed pidada nendega dialoogi murede ja probleemide üle, otsides neile lahendusi, näiteks transpordi ja teenuste osas.

„Kui on parem info liikumine, siis on ka vähem valesid otsuseid,“ rõhutas Andres Ergma.

Võtame eeskuju soomlastelt

„Helsingis on linnavalitsuse juurde loodud noorte, eakate ja erivajadustega inimeste nõukogud ja need saavad mõjutada märkimisväärselt Helsingi linna tegevust,“ teatas - Helsingi linnavalitsuse eakate nõukogu liige Olli Salin.

„Kui võetakse vastu uusi seadusi, siis alati küsitakse eelnevalt meie eakate nõukogu arvamust,“ rõhutas Salin. Eakate puhul tõi ta esile, et neil on praegu põhirõhk kodus elamise toetamisel ja terviseteenuste edendamisel. Salin loetles, et Helsingi eakate nõukogu saab oma otsustega mõjutada Soome pealinnas liiklust, ehitustegevust, terviseteenuseid, muukeelsete eakate olukorda. Aastaks 2024 on Soome eakad pakkunud välja järgmised ettepanekud: tasuta transport, tasuta basseinide kasutus eakatele ja järjekordade lühendamine tervisekeskustes.

Enam kui 90% üle 65-aastastest Soome inimestest elavad kogukondades, kus tegutsevad eakate esinduskogud. Soomes reguleerib eakate esinduskogusid Vanhuspalvelulaki (eakate teenuste seadus), mille järgi on kõigil Soome kohalikel omavalitsustel kohustus luua eakate esinduskogu.

Selle järgi peavad kohalikud omavalitsused eakate esinduskogudele tagama võimaluse osaleda valla selliste tegevuste planeerimises, läbiviimises ja hindamises, mis puudutavad eakate heaolu, tervist, kaasatust, elukeskkonda, eluaset, liikuvust ja igapäevaseid tegevusi või teenuseid.

Soomes varieerub eakate esinduskogude ametiaeg kahest kuni nelja aastani.

Üle Eesti on eakate nõukogusid liiga vähe

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees teatas, et meil on 79 kohalikku omavalitsust (15 linna, 64 valda), nendest pea veerandis on juba moodustatud eakate nõukogud, samas siiani on nende tegevus vabatahtlik, kuna pole tahetud eakate kaasamist sel moel seadustada.

„Ikka on selliseid arvamusi, et miks me neid eakate nõukogusid ikka kokku kutsume, nad nurisevad, virisevad ja tahavad riigilt midagi saada,“ rääkis Mäeltsemees. Ta tõi esile, et siin on tegemist eksiarvamusega.

„Tegelikult on nõukogude loomise eesmärk anda eakatele võimalus aktiiivselt osaleda ühiskonnaelu probleemide arutamisel ja oma ettepanekute tegemisel,“ ütles Mäeltsemees, innustades ka neis piirkondades, kus pole veel eakate nõukogusid moodustatud, neid asutama.

Viljandimaa esindaja Priit Kaup teatas, et Viljandis tegutseb eakate nõukogu juba ligi kümme aastat. „Nädal enne plaanilist volikogu istungit tuleme kokku, sest meile suunatakse eakaid puudutavad materjalid arutlemiseks. Meie arvamusi võetakse tõsiselt, meie ettepanekutega võimalusel arvestatakse,“ selgitas Kaup, mil moel saavad kohalikud pensionärid osaleda piirkonna oluliste küsimuste lahendamisel kohaliku omavalitsuse tasandil.

Eesti-Soome ühissseminaris osalejad võtsid vastu avaliku pöördumise, kutsudes üles edendama eri põlvkondade koostööd ja kaasama eakaid enam otsustusprotsessidesse. „Nii noori kui eakaid kiputakse ühiskondlikult oluliste teemade käsitlemisel kõrvalossa jätma. Esimesi ei peeta veel kompetentseteks ja teisi enam mitte,“ teatatakse pöördumises, rõhutades, et oluline luua mehhanismid ja võimalused kõigile põlvkondadele olemaks aktiivne ühiskonna liige.

Eakate esinduskogud on tegutsenud juba aastakümneid mitmel pool Euroopas – Austrias, Taanis, Soomes, Hollandis, Norras, Saksamaal ja Itaalias, Poolas. Kui Soomes on eakate nõukogude loomine ja tegevus seadusega reguleeritud, siis Eestis on see siiani pigem vabatahtlik initsiatiiv.