Hooldekodureform jookseb ajaga võidu: suur osa KOVe leiab, et riigi rahast kuidagi ei piisa

1. juulil peab omavalitsustel olema selge, kes nende elanikest vajab hooldekodukohta, kes koduhooldust või muud teenust, ning algab riigi toel selle eest maksmine. Palju suurema murega vaatavad omavalitsused aga järgmist aastat.

Praegu, mil reformi jõustumiseni on jäänud vähem kui kaks kuud, tegelevad omavalitsused peamiselt abivajajate kaardistamise ja hindamisega. Abivajaduse hindamine on aeganõudev, sest see käib rahvastikuregistri järgi.

„Kui [hooldekodu elaniku] elukoht on registreeritud näiteks Kose vallas ja ta asub teenusele Narvas, siis elukohaks jääb rahvastikuregistris ikka Kose vald ja seetõttu peab Kose valla spetsialist käima Narva hooldekodus inimest hindamas,“ tõi Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei näiteks.