Ühe lamba pügamine on endiselt mitu korda kallim kui kilo villa
(3)Eesti lammastele piisab kümnest professionaalsest pügajast.
Uusmeremaalaste käes kipuvad meie lambad „katki minema“.
Villale leitakse üha enam kasutusvõimalusi.
Hooajal võib järjekord lambapügaja juurde olla keskmisest pikem. Villa hind jääb pügamisteenuse tasule endiselt kordades alla, aga materjalile leitakse laialdasemat kasutust.
Tartumaal Rannu lähedal asuvasse Halliku tallu tuli aprilli viimasel kolmapäeval esmakordselt lambapügaja. Kasuka loovutasid jäärad Joosep ja Aleksander ning uted Päike ja Kuu. Pererahvas Minna Kivi ja Ain Vahtre leidsid pügaja, Põlvamaa mehe Aigar Reinoldi, sotsiaalmeedia kaudu otsides.
Oma karjale otsivad praegu pügajaid paljud, sest kevadhooaeg on käes ja Reinoldi sõnul on tööd rohkem, kui jõuab ära teha. Sotsiaalmeedia on üks, tihti kiireim viis lambad ja pügaja kokku viia. Staažikamatel kasvatajatel tekib niitjatega pikem suhe ja enamasti on nende pügamissoovid tegijate kalendrisse ammu kirja pandud.
Parem kutsu proff
Üks tuntumaid ja tunnustatumaid pügajaid Eestis Mehis Tamsalu arvab, et nende arv, kes selle tööga raha teenivad, jääb viie ja kümne vahele ning Eesti lammastele sellest piisab. Mõni hobipidaja saab oma ja võib-olla naabrite loomade niitmisega ka ise hakkama, mõistlikum ja odavam on siiski profid tellida, eriti suurte karjade puhul.
