TOETATUD TEEKOND KOOS DEMENTSUSEGA

Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ja elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste ja ühiskonna teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. Dementsuse Kompetentsikeskus seab oma igapäevase tegevuse ja koostöö sihiks aidata kaasa neljale lihtsale ja igale inimesele olulisele eesmärgile: püüda dementsust ennetada ja varakult diagnoosida ning võimalikult hästi dementsusega elada ja väärikalt surra.

Vaimse võimekuse kergekujuline vähenemine on vanemas eas loomulik ning see on seotud meie peaajus aset leidvate muutustega. Mõtlemisvõime aeglustumine, mälu käepärasuse vähenemine, sõnaleidmisraskused ning vaimse paindlikkuse vähenemine on sagedased sümptomid, mis tekivad normaalse vananemise taustal. Dementsus ei ole loomuliku vananemise osa.

Dementsussündroom – kuidas märgata ja aidata?

Dementsuse sündroomi põhjustajaks on mõni ajuhaigus nagu Alzheimer, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus või ka muu põhjus nt. trauma või insult, alkoholism jne. Dementsuse sündroom võib kesta umbes 15 aastat ja haigust iseloomustab suhteliselt märkamatu haiguse algus, mida on raske ära tunda. Haiguse algfaasis saab inimene oma koduses keskkonnas hakkama, kuid tekivad lühimäluhäired, asjad ja ülesanded hakkavad ununema, igapäevase info meeldejätmine muutub võimatuks, võivad tekkida suhtlusprobleemid jms. Ümbritsevad inimesed võivad kõike selliseid ilminguid mitte tähele panna või tõlgendada seda väsimuse või vanusega. Järgnevad on tõsised ohumärgid, mille esinemise korral tuleks konsulteerida nt perearstiga:

Sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse taju vähenemine – Huvi vähenemine suhtluse vastu, vähenenud kõnevõime või kõnest arusaamine ning mittekõlbeline käitumine avalikus ruumis võivad viidata dementsusele.

Meeleolu – järsud meeleolumuutused, kõrgenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud ärevus ja rahutustunne.

Isiksuse muutused – üldine huvi kadumine, harjumuspäraste käitumismustrite märkimisväärne muutus.

Hallutsinatsioonid ja paranoia – dementsuse hilisemates faasides võib inimene märgata või kuulda asju, mida tegelikult ei eksisteeri ning uskuda, et talle soovitakse halba, tema tagant soovitakse varastada ja muud sellist.

Kindlasti on väga tähtis varane diagnoosimine, sest siis on võimalik haiguse süvenemist edasi lükata ja 2-3 aastat olemasolevat elukvaliteeti säilitada. Kahjuks on inimeste haigusteadlikkus madal ja isegi siis kui märgatakse juba esmaseid sümptomeid, ei julgeta arsti juurde minna, sest kardetakse, et tembeldatakse nö hulluks. Arsti juurde minemine on väga oluline, sest 10 % dementsusele sarnastest sümptomitest võivad viidata haigusele mis on ravitav, näiteks healoomulised ajukasvajad, kilpnäärme haigused, põieinfektsioonid jpm! Õige diagnoos annab lähedastele teadmise, miks üks või teine sümptom on tekkinud ja diagnoosi olemasolul me saame ennast kurssi viia, kuidas dementsusega inimest toetada. Kindlasti haigusest teadmine, vähendab inimeste vahelisi konflikte, nt ei ole mõtet dementsusega inimesega hakata vaidlema.

Kui haigus on juba kaugemale arenenud siis me näeme, kuidas inimene kaotab järk-järgult oma iseseisvust, varasemalt lihtsad ja iseenesest mõistetavad tegevused muutuvad keeruliseks, käitumine muutub kinnisemaks või vastupidiselt nö filtrid kaovad, kõik mis mõttesse tuleb öeldakse otse välja. Lähedaste elu muutub väga palju keerulisemaks, sest lisaks igapäevasele töötamisele ja laste eest hoolitsemisele, on sul vaja jälgida ja muretseda oma lähedase eest. Dementsusega inimene, kes elab üksi, vajab pidevalt kontrollimist, kas ta ikka on oma kodutee üles leidnud, kas sööb, joob ja võtab oma ravimeid, kas teeb siibri lahti kui ta ahju tuld süütab jne. Dementsusega inimene unustab ja samas kordab palju, tekivad hügieeni ja enda eest hoolitsemises puudujäägid. Üks päev tuleb hetk, kui üksi enam elada ei saa, tuleb leida sobivad koduteenused, päevahoiuteenus, asutusehooldus vms.

Dementsusega inimese eest hoolitsemine ei ole lihtne, selleks peab olema teadmised ja oskused, kuidas suhelda ja ennetada probleeme. Dementsusega inimese hooldaja peab alati olema üks samm ees, nägema ette ohtusid, et neid ennetada.

Õiguslikud sammud- eestkoste

Dementsuse diagnoos ei tähenda automaatselt seda, et inimene on arusaamis- või otsustusvõimetu ning ei suuda oma tegusid juhtida ega neist aru saada, küll aga võivad selle haiguse sümptomid raskendada arusaamist või teha haiguse põdejale keerukaks oma soovide teistele selgeks tegemise. Paljud dementsusega inimesed suudavad teha otsuseid mitmete oma elu puudutavate aspektide osas, teised vajavad selle juures jälle tuge. Mida kaugemale on arenenud haigus, seda keerukamaks muutub inimese jaoks otsuste tegemine. Dementsusega inimese seisundi süvenedes ei saa ta enam ise hakkama ametiasutustes suhtlemisega ja asjaajamisega nt arvete maksmine, dokumentide taotlemine jms. Seetõttu võib osutuda vajalikuks eestkoste seadmine. Eestkostja on piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja, kelle ülesandeks on korraldada eestkostetava elu kohtumääruses märgitud ulatuses lähtudes eestkostetava isiklikest ja varalistest huvidest. Eestkostja ülesandeks on ka korraldada eestkostetavale vajalik hooldus ja ravi. Eestkostja ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ja panna maksma eestkostetava nõudeid eestkostetavale vajalike rahaliste vahendite saamiseks, ent eestkostetava ülalpidamisse eestkostja oma rahalisi vahendeid panustama ei pea.

Piiratud teovõimet tuvastada ja eestkostet seada saab vaid kohus. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus hagita menetlusse.

Teenused Dementsuse Kompetentsikeskuses

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldab teavituskampaaniaid jms. Üle-Eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Pakume kontaktnõustamisi nii dementsusega inimestele ja nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele. Nõustamised on nii lähedastele kui teenuseosutajatele tasuta! Pakume ka venekeelset nõustamist!

Dementsuse infoliin 6 446 440. Infoliinile saavad helistada lähedased ja teenuseosutajad, kes vajavad tuge dementsusega inimeste eest hoolitsemisel. Lisainfo www.dementsus.ee ja fb: dementsusekompetentsikeskus

TUGIGRUPP- Mis on dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp?

Tugigrupis kohtuvad inimesed, kellel on ühine mure või probleem ja saavad uut informatsiooni ja küsida nõu. Väga olulisel kohal on üksteisele oma kogemuste ja teadmiste jagamine. Tugigrupis on omad head tavad, näiteks kõik, mida tugigrupis räägitakse on konfidentsiaalne, me austame ja toetame tugigrupi liikmeid. Tugigruppi kaasatakse nõustama ka erialaspetsialistid nt sotsiaaltöötaja, õde, arst, tegevusterapeut vms.

Tugigrupivõrgustikku kuulub 30 tugigruppi, mille hulgas on ka venekeelsed grupid. Oleme ka loonud virtuaalsed tugigrupid, et võimaldada osaleda neil lähedastel, kellel ei ole võimalust füüsiliselt kohale tulla tugigruppi. Tugigruppide ajad ja kontaktid on leitavad https://dementsus.ee/dementsuse-kompetentsikeskus-3/tugigrupp/ .