Ma ei usu, et see päriselt nii on. Näiteks sotsiaalministeeriumi rahaline maht ja kõik sealsed võimekused on hästi olulised. Regionaalminister saab väga suure haldusala, seal on maaelu ja tegelikult ka siseriiklik transport. Rahandusministeerium… Meie kindlasti ei pretendeeri suurima tiitlile.

Teil tuleb keskkonnaministeeriumile ikkagi juurde ka osa majandusministeeriumist ja võtate veel tükke mujaltki. Palju teil inimesi hakkab olema?

Keskkonnaministeeriumi haldusalas on 1200–1300 inimest, ministeeriumis endas üle 200, liidetav hulk on veel üle saja inimese. Aga näiteks Eesti Energia ei tule meie alla, nende üldkoosolek on jätkuvalt rahandusminister.

Euroopas ja mujalgi tegutsevad kliimaliimijad. Nad kleebivad end mõne tuntud kunstiteose raami külge või kinnitavad end peatänavale, et liiklust takistada. Protest kliima soojenemise vastu. Mida te neile ütleksite?

Mina ei soovitaks end ajaloolise kultuuripärandi külge liimida. Kui inimene võtab kliimapoliitikat tõsiselt, siis on võimalik osaleda täiesti arukas, asjalikus debatis.

Eesti rahvas on alati tahtnud uuemat ja paremat oma elujärje mõttes. Ja kliimapoliitika selles suunas ka viib. Väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Siis kulub inimeste sissetulekutest vähem raha kodu kütmiseks, transpordile, kõigele muule.

Meil on näiteks majade renoveerimisele pandud eesliide „sund“, justkui oli „sundvaktsineerimine“, et seda tehti nagu kellegi teise jaoks. Aga see oli omaenda tervise heaks, et sina ei jääks haigeks, hoiaks ennast ja teisi. Samamoodi see nn sundrenoveerimine, ehk siis tegelikult renoveerimine on selle jaoks, et saaks omaenda rahakoti huvides juhtida energiakulusid. Kliimapoliitikat on võimalik teha palju mõistlikumalt ja Eestis kindlasti inimesed tulevad sellega kaasa.