Toidutööstur Ragnar Loova: käibemaksu tõus mõjub ostukorvi hinnale arvatust palju rängemalt

Tarbijat ootab käibemaksu 2% tõstmise korral just odavamates tootegruppides karm hinnašokk, ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.

„Riigi kava käibemaksu tõsta lööb kõige valusamalt just hinnatundlikumat toiduostjat ja seda arvatust palju ulatuslikumalt, sest letihindu tabab täiendavalt ka ümardamine,“ kommenteeris Loova. „Kahtlen sügavalt, et poeketid loobuvad senisest hinnastamise ülesehitusest ning võtavad kasutusele näiteks kütuse n-ö postihinna loogika, kus kuvatakse võimalikult täpne letihind koguni kolme komakohaga. See tähendab, et just odavamate tootegruppide tegelik hind kujuneb käibemaksu tõusu ja täiendava ümardamise tõttu hirmutavaks ning tarbijat ootab märkimisväärne hinnašokk.“

Loova on analüüsinud turukäitumist ja hinnastamisloogikat ning arvutas läbi hindade muutumise käibemaksu tõusu järel lähima 0,05 või 0,09-ga lõppeva tegeliku letihinnani. „Paraku tuleb otsa vaadata hirmuäratavatele hindadele. Näiteks kuivained, piimatooted, sai-leib – neid põhitooteid tabab ränk hinnatõus, mille hind on seni püsinud 1-2 euro juures.“

Arvutuste järgi jääb kuni 1euroste toodete puhul tegelik hinnatõus vahemikku 5-25%.

Arvutuste järgi jääb kuni 1euroste toodete puhul tegelik hinnatõus vahemikku 5-25% sõltuvalt tootest ja jaeketist, kuni 2euroste toodete puhul 3-8% ja kuni 3euroste toidukaupade puhul 3,5-5,5%.

Loova tõi äärmuslike näidetena välja joogipiima, mille letihind muutuks käibemaksu tõstmise järel koguni kuni 12% kallimaks, sai kuni 20%, must leib 11%, makaronid lausa kuni 25%, kaerahelbed kuni 20%, kohvikoor kuni 20%, viiner kuni 8%, hakkliha kuni 5%, hapukoor kuni 7%, õun kuni 17% ja suhkur kuni 8%.

„Ma ei tea, kui põhjaliku mõjuanalüüsi on riik teinud ja kas on selle aspektiga arvestanud,“ lisas Loova. „Uuringutest selgub, et tublisti üle poole tarbijatest peab oma oste juba praegu rahaliselt hoolikalt valima, otsib sooduspakkumisi ja loobub jätkuva hinnatõusu korral näiteks kala- ja lihatoodete ostmisest. Kuna väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvis moodustab toit märkimisväärse osa, siis enamik Euroopa riike maksustab toiduaineid madalama käibemaksumääraga, millele meie liigume praegu risti vastupidises suunas.“