Milleks neid küll vaja läks? Metsavendade punkritest leiti asju, mille otstarvet ei oska keegi seletada

Ajaloodoktor Peeter Kaasik valmistab ette koguteost, kuhu peab üldistatuna mahtuma kogu sõjajärgne metsavendlus Eestis – üksikasjalikult uuritud Saarnakõrve punker ning praegu Eesti Sõjamuuseumis olev näitus „Elu piimanõus“.

Metsavendluse kui ajalooteemani jõudis Paidest pärit Peeter Kaasik kümnendi jagu tagasi, kui Harjumaal Pususool, kõrvalises ja vähese asustusega paigas, leiti metsavendade punker ja otsustati see teadusliku metoodika alusel läbi uurida.

„Alustasime kaevamist nii, nagu kaevaksime mingit raua- või kiviaja asulakohta,“ lausus arheoloog Mauri Kiudsoo toona. Selle käigus õnnestus taastada kogu punkri välisilme.

Korralikult ehitatud ja soojustatud telgikujuline maja oli uurijate tuleku ajaks küll juba ammu kokku varisenud, aga just see võimaldas uurijatel põhimõtteliselt vaadata aastasse 1954.

Pilt oli rikkalik: kaks magamisaset, raudvoodi ja puulavats. Leidudeks olid teiste hulgas käekella jäänused, kaks hambaharja, pesukäsn, hunnik rohupudeleid ja Tartu kammivabriku kamm. Hästi säilinud Põhjala kaloss on sõjamuuseumis koos hulga teiste samast pärinevate esemetega praegu väljas.