Piibujutt | Hiirtel hiirte õigus

Kadrina

1980ndate algupoolel võtsime ette väikese remondi minu mehe armsas rehielamust lapsepõlvekodus. Elama olid sinna jäänud veel vaid tema eakad vanemad.

Avar hubane valgusküllane taluköök vajas värsket tapeeti seinte ülemises pooles, sest allpool kattis seina meetri kõrguselt vineerist paneel. Vana tapeet oli hiirtel päris mitmes kohas auklikuks näritud. Vahetevahel paistis mõnest august ka hiire uudishimulik ninaots. Üle saja aasta vanade seinapalkide vahel oli neil ilmselt üsna mugav elu. Värske õhu saamiseks tuli läbi närida vaid õhuke papp ja mõned tapeedikihid selle peal.

Uus tapeet kattis kõik augud kenasti kinni ja köök sai värske ilme. Järgmisel hommikul, kui kogunesime, et tööd teistes tubades jätkata, saime köögis üllatuse osaliseks, mis meile meeletult nalja tegi.

Nimelt olime rängalt riivanud hiirte kui põliselanike õigusi. Nad olid öö jooksul avanud kõik oma õhuaugud läbi uue tapeedi täpselt samades kohtades, kus varemgi augud olnud olid. Hiirtel oli hiirte õigus.