Elamustalu perenaine: on kaks asja, mida täiskasvanud loomadega valesti teevad, aga lapsed mitte kunagi

Kui Maaleht hommikul Raplamaale Allikasilma elamustallu jõudis, oli perenaisel Kadri Brecheril juba auto ette valmistatud – vaja ainult loomad sisse pakkida ja sõita Alu koolilastele näitama, missugune on kits, lammas või kana.

Sääraseid loomadega väljasõite teeb pererahvas paar-kolm korda kuus ning võtab loomasõpru vastu muidugi ka talus kohapeal. Brecher valmistab auto eelmisel õhtul ette, laotab sinna koormakatte, et häda korral pabulad kinni püüda, paneb valmis vajalikud puurid ja rihmad.

Umbes poole tunni kaugusele Alule saavad sõita lambad Lilo ja Laiguke, kitsed Vahukomm ja Kribu, jänesed Morticia ja Tuhk ning Kana. „Need on kindlad ninad, kes ei lähe stressi. Teised nunnud on kodus seltskondlikud, aga reisida neile ei meeldi ja me ei sunni ka,“ räägib Kadri.

Loomi on maast madalast inimestega harjutatud ning autosõitki neile meeldib. Esiti on auto määgimist täis, aga kui mootor käima läheb, jäävad loomad vakka. Kui Lilot ja Laigukest rihma otsa paneme, kasutab ka minilambatall võimalust ning paneb aiast jooksu. „Sina oled veel liiga väike, et kaasa tulla!“ hüüab Kadri.