Õuduste maja Tartumaal. Surnud kassid pragisesid jala all, vanainimene nende keskel...

Ligi pool sajandit Koosa raamatukogus töötanud 89aastane Florelli elas ja ka suri ebainimlikes oludes: keset rämpsu, rooja ja kasse. Ta oli üks ligi 100 000st Eestis üksi elavast pensionärist. Kui inimene abi ei soovi, on tal õigus sellest keelduda. Aga kas keegi pidanuks siiski sekkuma?

Florellil ehk Ellil, nagu teda Koosa küla vahel hüüti, oli Tartumaal saja-aastane talumaja ja 3,64 hektarit maad. Ja poolsada kassi.

Kohe pärast jaanipäeva oleks ta saanud 90aastaseks. Vallalehtedes märgitakse eakama rahva sünnipäevad traditsiooniliselt ära ja nii on kombeks ka Peipsiääre Teatajas. See oli viimasel ajal Florelli ainus õhkõrn seos vallaga.

Ühel päikeselisel maikuu päeval kutsuti Koosa külla vabatahtlikud mittetulundusühingust Cats Help. Florelli oli mõne päeva eest hinge heitnud, ja loomad, kes lahkunuga koos elasid, vajasid päästmist. Vaatepilt, mis majas avanes, tõmbas palju näinud ja tundnud loomakaitsjatel hinge kinni.