Süsinik mulda ja raha kätte – see on süsinikupõllundus

Eestis käib juba vilkalt süsinikukrediidiga kauplemine. Kuna mulda on võimalik õigete harimisvõtetega kuigipalju süsinikku siduda, on see põllumeeste trump, mis süsinikukaubandust üleval hoiab.

„Meie toimetame süsinikupõllundusega juba 850 hektaril,“ teatas noortalunik Ragnar Viikoja, kes koos vendade ja isa Eino Viikojaga kasvatab Lääne-Virumaal teravilja umbes 1200 hektaril. Viikoja selgitas, et üksnes rohumaad jäävad neil süsinikuarvestusest välja, samas kogu teraviljakasvatuse puhul arvestatakse süsinikusidumist Taani firma Agreena süsinikuprogrammi kaudu, seda programmi kasutavad nad juba teist aastat.

„Me peame maid korralikumalt harima, vajalikke nõudeid täitma. Et rohkem sertifikaate saada, tuleb uusi võtteid juurde võtta, näiteks vahekultuurid või üleminek otsekülvile,“ kirjeldas Viikoja. Selgitades, et igal aastal on uus arvestus ja uued sertifikaadid, mille hind makstakse kevadel välja.