Külastajad siiski pole läbenud oodata ja on omavoliliselt eemaldanud tõkestavad lindid, et uue torni tipust nautida nii rabale kui merele ulatuvat vaadet.

„Rahvas tõkkest ei hooli. Kahjuks ei suuda me sinna ka alalist valvet panna. Ent ohutuse mõttes on kõik korras, lihtsalt pärast objekti valmimist tuleb kasutusluba taotleda ja dokumentide korrastamine võtab pisut aega,“ märkis Männik.

Vana meetrilaiune laudtee on asendatud uuega, millel laiust 1,3 meetrit, mis võimaldab rajal paremini liikuda nii lapsevankrite kui ratastooliga.

„Päris iseseisvalt ilma abiliseta kahjuks siiski rajal invavahenditega liikuda ei ole võimalik, seda ei toeta luidete treppide profiil,“ selgitas külastusala juht.

Rabas on nüüd taastatud redel laukas ujumiseks, et kargemat suplust või kuumal suvepäeval leevenduse otsijad saaksid ohutult ja loodust koormamata käia end värskendamas.

Matkatee radade uuendamine maksis 250 000 eurot ja uue vaatetorni püstitamine 200 000 eurot.

„10 protsenti oli RMK omaosalus, 90 protsenti projekti maksumusest katsid Euroopa Liidu tõukefondid,“ täpsustas Männik.

„Eeldame, et rada peab ilmastikule ja kasutusele vastu 20 aastat, torni elueaks eeldame 50 aastat. Kindlasti tuleb selle aja sees teha hooldustöid. Juba on mõned piirded vajanud paremaks sättimist. Siiski usun, et lähima 10–15 aasta jooksul pole suuremateks töödeks vaja objektil kätt külge panna,“ pakkus Männik.

Riigimetsas liikus mullu 3 miljonit turisti

Koroonaajal järsult populaarsust kogunud riigimetsa puhke- ja kaitsealade külastamine on Eesti inimeste seas jätkuvalt menukas. Mullu külastati neid 2,96 miljonit korda, mida on üle 100 000 enam kui aasta varem, selgub RMK statistikast.

RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on eestlaste seas üleüldine teadlikkus riigimetsa loodud puhke- ja liikumisvõimalustest aasta-aastalt kasvanud. Kui 2020. aastal oli RMK puhkevõimalustest teadlikke inimesi 90%, siis nüüdseks on see kasvanud 97%ni.

„Eesti on metsarikas maa ning on oluline, et meie inimesed tunnevad rõõmu looduses käimisest ja metsas liikumisest. Jõudsalt kogub populaarsust RMK loodud teabepunktide ning puhke- ja kaitsealade külastamine ka noorte seas,“ tõdes Rammo.

Suundumust kinnitab ka möödunud aastal RMK tellitud avaliku arvamuse uuring, millest selgub, et RMK külastuskohtades käimine oli kõige populaarsem just 15–34aastaste seas. Kokku on 61% Eesti inimestest käinud aasta jooksul mõnes riigimetsa külastuskohas.

RMK-l on üle Eesti kokku 3300 kilomeetrit loodusradu, mille juurde kuulub 90 eri kõrgusega vaatetorni, 738 lõkketegemise kohta, 61 telkimisala ja mitmed metsaonnid ning -majakesed. Lisaks pakub RMK võrgustik looduses liikumise ja looduspuhkuse võimaluste kasutamist ka loodusturismi ettevõtlusele.