Paul Neitsov oma kihlatust: teades minu suhteajalugu ja kõiki sõltuvusi, on ta väga julge sammu astunud

Kitarrivirtuoos Paul Neitsov ütleb, et kui teda lastekodusse ei oleks saadetud, siis ta ei tea, mis oleks saanud. „Kas ma enam elus olekski...“

Pilk traagiline ja sügav, heledad juuksed püsti peas. Mehe sõrmed siuglevad üle kitarri. Nii vaevatud, kuidagi kannatav, hingestatud olek. Ja need silmad, need on nii kurvad. „Ilmselt on asi geneetiline,“ lausub Paul Neitsov, kes sätib end peagi soolokontserdi tuurile üle Eesti. „Ma olen tegelikult keskmisest rõõmsam inimene.“

Ja siis küsitakse, et kuidas ta on ometi nii kõhn. „Oma arust olen normaalne, olen alati selline olnud. Söön korralikult. Aga jah, ma ei tea oma perest kedagi, kes oleks ülekaaluline, kõik on sellised,“ naerab ta.