Karalas elas üksik naine Tammi Ida. Tal suri varakevadel lehm.
Lümanda külanõukogu esimees ja veel mingid asjapulgad läksid siis uurima looma surma põhjust, et see vormistada.
Uurisid ja uurisid ning ütlesid Idale: „Kuule, Ida, see lehm suri sul ju lihtsalt nälga!“
Ida polnud suu peale kukkunud ning vastas: „Stalin suri ka ära. Kas tema suri siis ka nälga?!“
