KÕPLAHÕIMLASED '23 | Esimene saak! Ma kordan, esimene saak!

Milline rõõm! Milline au! Milline ülevus! Pärast talumatut põuda, öökülmi ja vankumatut võitlust vesirotiga on ta lõpuks valmis.

Esimene saak on ikkagi kõige magusam. Kõige erilisem. Käid oma kurgitaime suurimat purakat päevas mitu korda piidlemas, et kas ta nüüd on juba küps. Lõpuks ei pea enam vastu ja kaksad kurgikese küljest. Sai tiba vara, aga see-eest oi kui maitsev!

Üüratud läbielamised panid meid, kõplahõimlasi ikka muretsema, et kas sealt põllult nüüd üldse midagi tuleb. Eriti morjendas see põud. Muudkui käid Ilmateenistuse kodulehte värskendamas, palud erinevaid kõrgemaid jõude, et nad vihmal laseks sadada, aga kasutegur on sel kõigel väike.

KÕPLAHÕIMLASED '23

Kõplahõimlasteks nimetas kadunud Liisi Ojamaa igasugu tüütuid aiandusentusiaste, kes vahetpidamata kusagil maad kraabivad, muld hammaste vahel krudisemas. Kuidas meist aga kõplahõimlased said, on juba keerulisem lugu.

Ühel ilusal päeval istusime Maalehe toimetuses ja saime aru, et meile aitab. Toitumine on liiga kalliks muutunud. Aeg on Balti jaama turult väljuda ja leida võimalusi, kuidas odavamalt läbi ajada.

Alguses oli Marju. Marju ütles – saagu põld. Ja põld saigi. Kuna põldu oli aga arvatavast palju enam, tuli appi võtta täiendavad jõud. Tekkisid kolleegid, tekkisid elukaaslased, tekkis laps ja Traktoristki. Nagu inimese elus ikka.

Pole päris kindel, et keegi meist päriselt aru saab, kuidas see põllupidamine täpselt käib. Või millise portsu otsa me nüüd sattunud oleme. Portsuks siis hektar põldu Raplamaal, 100 kilo seemnekartulit, veel „nipet-näpet“ (umbes 50 pakki erinevaid köögiviljaseemneid ja Marju rõdutäis väiketaimi, üht teist lisakski, mis tal ikka salaja korvi kipub juhtuma) ja ürgne tung omaenda pisikeste kätega endale söögipoolist kasvatada.

Küll on meil aga linnainimese 'audacity' (inglise k), mida 'jultumuseks' või siis 'hulljulguseks' tõlkida võib. Ja tõele au andes on meil ka Marju, kellel vähemasti taimekasvatuses magistrikraad on ja kel kogu selles karnevalis mõistuse hääle rolli mängida tuleb.

Kuidas see kõik lõpuks välja kukub, sellest saab lugeda suve jooksul Maalehes ilmuvast Kõplahõimlaste lugude seeriast.