Uuringutega on samuti leitud, et töölesõit läbi looduse vähendab vaimset stressi. Minu jaoks on see hädavajalik, sest psühhiaatri töö on üsna pingeline. Kui saan iga päev liikuda, tunnen, et ma ei väsi nii kergesti, suudan paremini keskenduda ja end ühelt tegevuselt teisele ümber lülitada. Rattasõit võimaldab end ka töö- ja argiasjadest välja lülitada, vahel tuleb ootamatult pähe hoopis mõni asjalik mõte ja uus idee. Viimastel aastatel on rattaga tööle sõidust õnnestunud kujundada igapäevane rutiin, kuid vahel siiski juhtub, et tuleb minna tööle autoga.

PERHi psühhiaater dr Ants Kask.

Rattasõidu plussid on rohkem emotsionaalsed ja tänu sellele on see vast nii köitev – ilmselt olulisim on vabaduse tunne ja rõõm liikumisest. Kahtlemata on see sama oluline päeva alustamist toetav tegevus nagu hommikukohv ja ajalehtede lugemine. Tööle jõudes on vaim ja keha erksad ja on tunne, et midagi olulist on juba korda saadetud.

Füüsiline ja vaimne tervis on tihedalt seotud. Juba Freud kirjutas, et ego hakkab arenema kehast, kehalist aktiivsust tuleb vaadelda kui vundamendi ladumist oma vaimsele tervisele. Lisaks on ju paljudel varasest lapsepõlvest rattasõiduga seonduvaid positiivseid elamusi ja neid tundeid on võimalik taaskogeda ka hiljem ja uues olukorras. Ning rattasõit teeb ka nooremaks!

Ka sobiliku koormuse leidmine on hõlpsam (pulsi- ja võimsusandurite abil) ja vigastuste risk väiksem kui teiste spordialade puhul. Rattasõiduga saab alustada igas vanuses, sõita saab aastaringselt – füüsilist vormi parandada ja hoida on lihtne!