Arvustus | Veneetsia haarab esimesena hingest

Lennusadama salapärases hämaruses välja pandud näituse „Venezia – merede kuninganna“ pärast tasub ka Eesti teisest otsast Tallinna sõita.

Veneetsia, itaaliapäraselt Venezia, on paik, mille kohta oskavad üht-teist öelda kõik, kes vähegi kooliharidust saanud või maailmas ringi vaadanud. Teisalt on see pika ajalooga linn, aga ka sajandeid kestnud vabariik kaetud saladuste looriga. Kolmandaks tundub saladuste loor nii varjav ehk seetõttu, et me lihtsalt ei ole selle paiga kohta piisavalt lugenud, uurinud, oma silmaga vaatamas käinud.

Kohe ei peagi aga ise kohale sõitma. Eesti Meremuuseumi Lennusadamas avatud näitus „Venezia – merede kuninganna“ annab piisava võimaluse vaadata sellesse suurejoonelisse linna, linna kaudu iseendasse ja iseenda kaudu kodusesse Eestisse. Juba esimestest näituseruumis astutud sammudest tekivad ju küsimused, seosed, võrdlused – ning tõdemus, et kusagil on sajandeid elatud hoopis teistmoodi elu. Jah, vee ääres küll nagu meiegi, aga see vesi on Viru merega võrreldes läikinud hoopis kuldsemalt.