Avatud talude päev 2023: Epi talu moodsad moosid võidavad üha uusi südameid!

„Kas te käite ka jaanuarikuus marjul?“ imestas kord üks ostja, kes oli äsja Epi talu moosi maitsnud. Ta leidis, et nii värske ja marjane saab moosi maitse olla vaid siis, kui see on tehtud äsjakorjatud marjadest.

Epi talu perenaine Inge Uulits jaanuaris marjul ei käi, kuid teab hästi muid hea moosi tegemise tarkusi, sest on kogu elu olnud selle valdkonnaga seotud.

Epi talus on ta moose-marmelaade ja erinevaid lisandeid valmistanud juba ligi 14 aastat, kuid need pole lihtsalt traditsioonilised Eesti moosid, vaid üpris moodsad hoidised, nii maitselt kui koostiselt.

„Toorainet oma hoidiste jaoks valime väga hoolikalt. Peame teadma, kus ja kuidas see on kasvatatud ja võimaluse korral eelistame kohalikku ja öko toorainet. Magustamiseks kasutame ainult mahedat rafineerimata roosuhkrut, mida on hoidistes vaid 15-30%. Soolaks olen valinud maheda Himaalaja soola ja neis hoidistes, kus on vajalik äädikas, kasutame Eestis valmistatud õunaäädikat. Maitsenüansside lisamiseks kasutan erinevaid vürtse, tšillit ja ürte,“ selgitab Inge.

Moosid on võrreldes traditsiooniliste moosidega üsnagi vähe magusad. Samas lisatakse suhkrut just säilivuse parandamiseks. Kuidas siis vähemagus moos säilib? Inge võib sellepeale rääkida pikalt sellest, mis tegelikult hoidise säilivust mõjutab: „Õppisin omal ajal toiduainete konserveerimise erialal ning töötasin aastaid kalakombinaadis. Seetõttu olen põhjalikult selgeks saanud, kuidas bakterid käituvad ja kuidas nende paljunemist moosipurgis vältida,“ jutustab ta.

Huvilistele on Inge kindlasti valmis ka Avatud talude päeval hoidistamisest ja nende säilitamisest rääkima. Lisaks sellele on Kuressaare külje all Muratsis asuva Epi talu õuel avatud kohvik, kus saab maitsta kõiki pakutavaid hoidiseid. Erinevaid ketšupeid, tšatnisid, marmelaade ja moose on riiuleil kindlasti üle paarikümne. Pakutakse ka jäätist, pirukaid ja kooke.

Kõikide kenasti pakendatud ja sildistatud purkide sisu on valminud Epi talu köögis, mis on mõistagi tunnustatud, kuid näeb välja üpris tavalise maamaja köögi moodi. Inge sõnul moosikeetmise ajal ta uudistajaid kööki ei luba, seda ikka selleks, et mikroobid ringlema ei pääseks.

Tänavu on juba esimesed hoidistamised tehtud, sest rabarberi hooaeg lõppes juba maikuus. Rabarberist tehakse Epi talus ketšupit, kus rabarberi seltsiliseks on punane sibul ning vürtsi andmas küüslauk ja tšilli.

Tootevalikus leidub ka põldmarja-, õuna-, ploomi- ja maasikamarmelaad, mille paksendajaks on kasutatud agar-agarit. See ei ole küll pärit meie üsnagi saastunud Läänemerest, vaid mahe tooraine, mis ostetud Saksamaalt. Agar-agarit kasutatakse ka populaarsete juustumooside paksendajana.

Kes Avatud talude päeval Epi tallu ei jõua, saab neid hoidiseid osta suuremate kaubakettide kauplustest, kus on eestimaiseid talutooteid pakkuv lett Talu toidab.

Inge Uulitsa sõnul on müügitöö kõige keerulisem kogu asja juures. Palju abi on erinevatest müügiplatvormidest nagu Talutoit või Saarte sahver. Varasemalt käis müük peamiselt laatadel ja erinevatel üritustel, kuid ka mitmete suurte kauplustega on kujunenud aastatepikkune hea koostöö. Samas tunnistab Ingrid, et hetkel on küll 14 tegevusaasta kõige karmimad ajad, sest müük ei taha kuidagi edeneda. „Küllap on see majanduslik kitsikus jõudnud sinnamaani, et loobutakse ostudest, mis pole hädavajalikud. Samas tuleb kitsad ajad kuidagimoodi üle elada ja lootma paremate tulekut. Hoidiste tegemine on minu jaoks elustiil, ma muud õieti ei oskagi. Seega esialgu veel lõpetada ei kavatse,“ kinnitab Inge.