„Ostsime selle koha, et lapsed saaks siin kasvada. Algul elasime saunamajas ning hakkasin talumaja kohe taastama – laed, põrandad, seinad kõik nullist. Kui selle saime valmis, käisin veel Tallinnas tööl ja naine oli lastega kodus, mõtlesime, et midagi võiks ju teha ka vana laudaga,“ räägib Anderson.

Kaaluti igasugu lindude-loomade pidamist, kuid valituks osutusid vutid. Näiteks lehmade-lammaste jaoks olnuks liiga vähe ruumi. Kuna Eesti vutt on ohustatud tõug, saab nende pidamise eest toetust. Ühtlasi oli Andersoni vennal juba vutipidamise kogemus olemas.

„Venna käest sain algmaterjali ja teadmised, seepärast oli hästi lihtne alustada, sain kõik vead ka juba teada. Kuigi algul oli ikka väga palju katsetamist ja eks siiamaani katsetame. See läks kohe jooksma ning nüüd olemegi aretusfarm ja tõuhoidjad,“ kirjeldab ta.

Praegu on talus koos isaste ja noorlindudega umbes tuhat vutti, kuid lähipäevil tulevad uued tibud ning siis saab neid olema kokku umbes 1800. Karja uuendab Anderson igal aastal.

Peamiselt turustab ta vutimune, kuid valmistab ise ka suitsuvutti, suitsuahjus tehtud vutimune ning neist teeb omakorda suitsumunavõiet. Müük käib käest kätte ning tooted jõuavad edasimüüjate kaudu ka laatadele-turgudele.

„Ise ei jaksa müügiga väga tegeleda, pigem keskendun tootmisele. Väiksed munad teen suitsumunaks või munavõideks, neid karpi ei pakendagi. Väärindan ise toitu, see annab suurema kasumi endale ka,“ selgitab ta. Isaseid vutte ostetakse ka loomasöödaks – toortoiduks lemmikloomadele.

Praegu on suitsuvuti tegemine olnud mõnda aega pausil, kuid avatud talude päevaks plaanib Anderson ära suitsutada vast 200 vutti. Kui kiiresti teha, võtab see aega kaks päeva. „Muidu teen seda pidevalt, kohe, kui on karja uuendamine ja osa isaseid jääb üle. Kuid nüüd pole peaaegu aasta otsa teinud, sest ehitan endale suurt kööki,“ naerab ta.

Kui eelmisel aastal jäi Anderson naise asemel lapsehoolduspuhkusele, siis kevadel andis ta senisesse töökohta lahkumisavalduse sisse ning nüüd ongi toimetanud vuttide ja oma teise ettevõttega.

Avatud talude päeva programm Väljaotsa vutitalus

Laupäeval, 15. juulil:

  • kell 10 - valmivad suitsuvutid, avatud kohvik

  • kell 11 - Eesti vuti tutvustus vuttide ja vutitibude juures, munade koorimise töötuba

  • kell 12 - lõuna (suitsuvutt, suitsumuna, suitsumunavõie, munavõie suitsuvutiga, praetud munad leivas, soojad vahvlid, kohv, tee, vesi, jäätis). Parvesõidud, jalutuskäigud metsarajal

  • kell 13 - Eesti vuti tutvustus vuttide ja vutitibude juures, munade koorimise töötuba

  • kell 14 - kandlemängu veerandtund, karmoška veerandtund

  • kell 15 - Eesti vuti tutvustus vuttide ja vutitibude juures, munade koorimise töötuba

Pühapäeval, 16. juulil:

  • kell 10 - valmivad suitsuvutid, avatud kohvik

  • ​kell 11 - Eesti vuti tutvustus vuttide ja vutitibude juures, munade koorimise töötuba

  • kell 12 - lõuna, parvesõidud, jalutuskäigud metsarajal

  • kell 13 - Eesti vuti tutvustus vuttide ja vutitibude juures, munade koorimise töötuba

  • kell 14 - Järlepa külateater tükiga „Seitse naist keldris“

  • kell 15 - Karolin Saariste kontsert

  • kell 16 - lõpu- ja tänusõnad, jätkub Karolin Saariste kontsert

Mõlemal päeval:

  • Müügil laadakaup: mesi, vutimunad, kohalik keraamika, munavõided, suitsutatud vutimunad, suitsuvutt, vahvlid

Andersoni käest saab järgmisel nädalavahetusel kuulda, mismoodi vutimuna keeta, et seda oleks kerge koorida – see protsess võtab muide aega tunni – ning mis imeasi on suitsumuna. Ühtlasi lubab ta enne üritust värsket mett vurritada. Lapsi rõõmustavad veel sõbralikud kitsed ja kass, lisaks batuut, kiiged, liivakast, slackline, parvesõit, soojad vahvlid (vutimunadest!) ja jäätis.

Pererahvas ootab avatud talude päeval külla pigem neid, kes ei taha võimalikult palju kohti läbi joosta, vaid võivad mõneks ajaks toimuvat nautima jääda. „Mulle meeldib kvaliteeti pakkuda!“ rõhutab Anderson. Üldiselt ongi selline sihtgrupp nad üles leidnud.

Eelmisel aastal tehti uksed lahti pühapäeval ning läbi käis 400–500 külastajat, tänavu ootab talu külalisi nii laupäeval kui pühapäeval.

Maiad kitsed Baila ja Mustu.

„Ja miks me üldse avatud talude päeval osaleme – üks asi on väike reklaam ettevõttele, aga põhiline on see, et me ise tunneks end hästi ja see oleks meie enda pidu ka. Sellest on saanud meie sõprade ja sugulaste kokkutulek,“ räägib ta. Kui külalised laupäeva õhtul ära saadetud ja ettevalmistused pühapäevaks tehtud, saavad abilised ehk ka tünnisauna nautida.

Avatud talude päeval osalevad nad neljandat korda. „Kui vaadata esimest ja saabuvat üritust, siis eriti midagi paremaks muuta ei ole, oleme juba algusest saati andnud endast sada protsenti,“ leiab Anderson. Küll aga meenub talle üks apsakas esimesest osaluskorrast.

„Panime tähele, et hästi oluline on inimene, kes külalisi vastu võtab. Meil oli küll hästi äge kava, aga see, kes tuli, ei teadnud, mis toimuma hakkab. Järgmisel korral meil oligi juba vastuvõtja, kes tutvustas, kus ja mis on. Tema märgib ka ära, mitu külastajat on,“ lisab vutipidaja.

Avatud talude päev tuleb taas!

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda.

Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.-16. juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat.

Infot avatud talude ja nende lahtiolekuaegade kohta leiad veebilehelt www.avatudtalud.ee