LUMMAVAD FOTOD | Viljandimaal sai imetleda helkivaid ööpilvi
Neljapäeva öösel sai mitmel pool Eestis imetleda helkivaid ööpilvi. Sel suvel pole neid just väga tihti näha olnud.
Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid selle kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad.
Helkivad ööpilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50 – 70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku. Pilved asuvad 75 – 85 km kõrgusel ja on nähtavad, kui allpool horisonti asuv päike neid valgustab. Pilved koosnevad väikestest jääkristallikestest, mis võivad tekkida otse veeaurust või veeauru tahkumisest tolmukübemetele. Veeaur satub stratosfääri ja sealt edasi mesosfääri troopikavööndi troposfäärist äikesepilvede toel kerkiva õhuvooluga. Osa veeauru tekib keemiliste protsesside tulemusena.
Esimest korda märgati helkivaid pilvi 1885. aastal ilmselt Jaava lähedal paikneva Krakatau vulkaani purske tõttu. See tohutu plahvatus paiskas nii tolmu kui ka vett väga kõrgele. Umbes 80 kilomeetri kõrgusel kondenseerus vesi vulkaanilisele tolmule (võib-olla ka komeedi- ja meteoriiditolmule), tekitades väikeseid (väiksemad kui mikromeeter) osakesi. Nii tekkis esimene vaadeldav helkiv ööpilv.
Fotod on tehtud Viljandimaal, neljapäeval kella poole kahe paiku öösel.
