Avatud talude päev 2023: Muhus on võimalik külastada ainulaadset lambafestivali
(11)Avatud talude päeval korraldab tulundusühistu Muhu Liha lambafestivali, mis peetakse Muhu keskuses, Liiva turuhoones.
Ühistu juhi Annely Holmi sõnul on lambafestival kujunenud juba traditsiooniliseks ja erinevaid tegemisi jätkub kogu päevaks.
Lambafestivali keskmes on ikka lammas. Seegi kord on kohalikud lambakasvatajad näitusele toonud kuus erinevat lambatõugu, kelle kenadust saab vana meiereihoone juures hinnata. Samas toimuvad ka töötoad, kus õpetatakse nahast ja villast esemeid valmistama.
Lisaks sellele toimuvad looduskaitsenurgakeses loengud ja arutelud selle kohta, kuidas karjatamine aitab kaasa loopealsete ja pärandniitude taastamisele.
Meelelahutuseks korraldatakse erinevaid mänge. Oma teadmisi lammaste ja karjatamise kohta saab proovile panna erinevates viktoriinides, kuid on lisaks ka võistlusi jõu ja osavuse peale. Näiteks toimub villakoti kaugusvise ja villakoti kaalumine.
Koostöös Grillimaailmaga on plaanis pakkuda maitsmiseks erinevaid lambalihatooteid. Saab proovida grillitud ja suitsutatud lambaliha, samuti erinevaid lambalihast valmistatud tooteid.
Turul käib kõikvõimalike lambast saadud asjade müük – alates lõngast-nahast ja lambavillast valmistatud käsitöödest kuni lihatoodeteni välja.
Muhu liha kasvab hoogsalt
Ühistu Muhu liha kuulub 17 talunikule, kes kasvatavad nii lambaid kui lihaveiseid. Talunikud kasvatavad loomad, ühistu organiseerib tapmise, pakendamise ja müügi.
„Hiljaaegu saime Soondas meie tootmishoones tööle uue tapamaja. Nüüd ongi meil Saaremaa ainus tapamaja, sest Saaremaa lihatööstuse tapamaja pandi kinni. Meil on juba praegu hea meeskond, kuid uude tapamajja vajasime juurde oskajaid töötajaid. Saime Saaremaal koondatud inimesed endale tööle, seega teiste ebaõnn oli meie õnn,“ jutustab Annely.
Ta kiidab seadmeid tarninud ettevõtet Alpinalt, kellega koos mõeldi ja planeeriti hoolikalt, kuidas väikesele pinnale saaks paigutatud võimalikult palju erinevaid võimalusi, et see oleks võimalikult efektiivne ega võtaks ka palju energiat.
„Vaatame järjest hirmuga, kuidas kolleegid asju pakivad. Aga hetkel on nõudlus suur ja loomakasvatajaid on väga palju. Meie kaubad lähevad suures osas mandrile, oleme kõikides suuremates kaubakettides ja tarnime liha restoranidele. Lambalihaga seoses on palju eelarvamusi. Eks see ole lapsepõlvetrauma, et on maitstud vastiku lambarasva maitsega toite. Kuid meie proovime sellest nüüd kuidagi üle aidata, korraldades erinevaid degusteerimisi ja propageerides seda, kuidas hea maitsega liha üldse saada. Kui on kvaliteetne tooraine ja hästi valmistatud, siis lambaliha on väga hea. Vanasti tapeti vana lammas, rasva ära ei kooritud ja see hangunud rasva maitse ongi paljudele meelde jäänud. Noort lammast ei raatsitud tappa. Meie turustame erinevates vanustes loomi, aga siis peab teadma, mida sellest teed. Vana lammas läheb vorstiks, praeks aga sobib noor lammas.
Eesmärgiks hea liha
Saarte lamba- ja veiseliha on eksklusiivne. Kui varasemalt olid restoranide kokad ettevaatlikud eestimaise lambaliha suhtes, sest pelgasid selle ebaühtlast kvaliteeti, siis viimastel aastatel on asjad muutunud. „Koostöö restoranidega on muutunud järjest tihedamaks. Restoranid teevad oma menüüd pikakas ajaks ette, tavaliselt 4 kuud ja nad tellivad selleks perioodiks liha. Kui see periood ära lõpeb, siis tuleb hakata uuesti läbirääkimisi pidama. Aga meil on tekkinud koostöö ka kokkadega, kes on veendunud meie tooraine kvaliteedis ja võtavad meiega ühendust ja me broneerime neile tükid, mida nad soovivad. Koos peakokkadega oleme liha kvaliteedi osas teinud suuri pingutusi ja õppinud väga palju. Meil on kvaliteedi tagamise kava ja see algab juba looma kasvatamisest, korralikust söödast, kuivast ja puhtast eluruumist ja sellest, et loomad liiguvad saarte puhastel rannakarjamaadel,“ selgitab Annely.
