Avatud talude päev 2023 | Esmakordne osaleja Taluõu ratastel: mäsuks vist valmis ei ole!
(6)Vietnami rippkõhtsiga Wilbur, küülikud Marshall ja Maserati, merisead Šoko ja Miki, täpiline kits Missy, lambad Dolly, Sandy, Joey, Muri ning kümned teised karvased ja sulelised ootavad avatud talude päeval sügamist ja paitamist.
Harjumaal Kose vallas asuv Taluõu ratastel on külalisi vastu võtnud kevadest saati – praegu veel kord nädalas, pühapäeviti – ning avatud talude päeval osalevad nad esimest korda. Talus veavad tegevusi eest Esta Karbov, kelle isale talu kuulub, ning uusmeremaalane Samuel James McArtney.
Nimi „Taluõu ratastel“ tuleb sellest, et soovi korral saab loomad kutsuda ka endale külla, seni on käidud näiteks lasteaias ja noortekeskuses. Või siis miks mitte kutsuda sõbralikud taluloomad enda sünnipäevale?
„Siin on minu [lammas] Dolly, sest tal on hästi karvane pea ja põsed. [Lambad] Dina ja Matilda ei ole õed ega midagi, aga on üksteisest nii sõltuvuses. Eriti kui üks ära kaob, siis teine karjub täiega. Aga see on [lammas] Muri, sest ta näeb koera moodi välja. [Kits] Missy oli väga sõbralik inimeste tervitaja, aga nüüd on natuke oma kohustused unarusse jätnud,“ jutustab Esta küll ühele, küll teisele loomale viibates.
Kõigil loomadel on nimed, kuigi Esta sõnul nad ise sellest suurt ei hooli. Sel aastal sündinud lamba- ja kitselapsed said näiteks nime selle järgi, kuidas kellegi ema nimi algab. Kui vahel nimi ununebki, siis vaatad, kelle juures talleke püsib ning tuleb ka nimi meelde.
„Inimesed ikka küsivad, kuidas ma lammastel vahet teen – ikka näo järgi! Mõnel ka täiesti hääle järgi, mtte kõigi hääl pole äratuntav, aga mõni ikka heidab kogu aeg määgides midagi ette,“ lisab ta.
Lambaid-kitsi on talus umbes viiskümmend ning külaliste suhtes on nad väga uudishimulikud ja sõbralikud – mine tea, äkki saab süüa ja sügamist? Kuna päris mitmed lambad on Esta ise lutipudeli peal üles kasvatanud, on nemad veel ekstrasõbralikud ning inimese lähedusega harjunud. Nii peavadki näiteks Dina ja Matilda Estat oma emmeks ja jooksevad tal aina sabas.
Külalisi on talu seni vastu võtnud pühapäeviti, kuid kui ette helistada ja õnne on, siis saab loomi paitama tulla ka muul ajal. Sissepääs on seni olnud endale meelepärase annetuse eest ning see kehtib ka avatud talude päeval. Lapsi ootab talus mänguala ning loomade kohta saab uurida, neid sügada ja paitada nii palju kui süda lustib.
„Nii ma kunagi ei tee, et vaatan, kas annetus on karbis ja siis alles lasen sisse. Annetada võib ka lõpus, kui juba tead, mille eest maksad. Kui tunned, et sulle meeldis, siis toetad sellega loomi. See aasta on ju omapärane, loodetavasti nüüd vihmaga kasvab uut heina ja saame talve ilusti üle elatud,“ räägib Esta.
Seni on ühe külastuspäeva vältel talu külastanud umbes 20 autot. „Vahel ei saa isegi siit minema, korra tõi ema mulle lõuna siiasamasse, et kuule, söö vahepeal suppi,“ muigab Esta. „Ma arvan, et mäsuks valmis me ei ole, ei oska täpselt planeerida – võibolla tuleb mõnisada, võibolla mõni tuhat inimest?“ Külalisi aitab kohapeal kindlasti ka n-ö parkimiskorraldaja.
Koeri ei soovita Esta avatud talude päevale kaasa tuua, sest täiskasvanud lammastele nad üldjuhul ei meeldi. Soovi korral võib tuua loomadele mõistlikkuse piirides süüa – näiteks paar kääru leiba, õuna, kapsast või porgandit.
„Kui leib mängus on, siis on kõik loomad sõbrad! Üldiselt nad ongi sõbralikud ja kannatavad patsutamist ning kui enam ei kannata, siis lähevad minema,“ lisab Esta. Küll palub ta vanematel oma lapsi jälgida ning mitte teha midagi, mis on loomale vastukarva. Kui ta jookseb eest ära ega taha söögipalukest vastu võtta, ei peaks seda ka talle peale suruma.
